Riidaja raamatukogu

Riidaja raamatukogu on rahvaraamatukogu Tõrva vallas.

Raamatukogu asutati 1925. aastal. 1944. aastast asub Riidaja mõisahäärberis.

Ajalugu

Riidaja raamatukogu asutati 1925. aastal. 1920. aastatel loodi Riidaja muusikaselts Vambola. Pidudest saadud tulu eest ehitati vanast mõisaaidast seltsimaja ning tasapisi osteti ka raamatuid. Nii avatigi 1925. aastal mõisa häärberi ühes kooli klassiruumis oma raamatukogu. Laenutati neljapäeviti ja pühapäeviti paar tundi. Raamatuid andsid välja kooliõpetajad Ella Lepp, Voldemar Sarv, Aleksander Nael. 1937. aastal oli seltsi raamatukogus kokku 573 köidet. 1930. aastate lõpul seltsi tegevus rauges.

1940. aasta märtsis tööle asunud Anna Anderson kirjutab oma mälestustes, et esimene suur töö oli kolida raamatud koolist seltsimajja. Raamatud olid paigutatud kahte kappi ja peamine lugemisvara koosnes ilukirjandusest. Lugejaid oli 40–50 ringis.

Võimuvahetus tõi raamatukogu nimeks Riidaja Rahvaraamatukogu.

1. veebruaril 1952 asus raamatukogu juhatajana tööle Johanna Uuemäe. Raamatukogu oli selleks ajaks kolinud külanõukogu maja teisele korrusele (32 m²). Inventuur näitas, et arvel oli 2461 köidet. 1952. aastal saadi juurde 622 raamatut, lugejaid oli 183 (sellest lapsi 102), külastusi 1421. 1957. aastal valmisid mõlemad nõutud kataloogid.

1964. aastal likvideeriti kooli raamatukogu ja raamatud anti üle rahvaraamatukogule. Kuni 1967. aastani töötas raamatukogu tööpäeviti ja pühapäeval kella 11–18, puhkepäev oli laupäev. 1967. aastal kehtima hakanud viiepäevane töönädal muutis ka pühapäeva puhkepäevaks ning tööpäevadel oldi avatud kella 11–17.

Lõve piirkonna teenindamiseks avati osakonna keskuses laenutuspunkt, kus raamatuid laenutati iga neljapäeva hommikul enne tööpäeva algust. 1960. aastate lõpuks oli raamatukogu fond kasvanud 5500 eksemplarini, laenutusi oli 6000 ringis ja lugejaid 320.

1971. aastal tegi kolhoos „Üksmeel” raamatukogu ruumides remondi ja paigaldas korraliku valgustuse.

Raamatukogu ruumid jäid kitsaks. Tollal Jakov Ljahhovi nime kandnud suurmajand andis 1984. aastal raamatukogule kasutada poole remonditud talumajast, pinnaga 62m². Lugejatele oli asukoht aga soodne, sest asus asula keskel otse bussipeatuse juures ja esimesel korrusel. 1980. aastate põhinäitajad: lugejaid 300, elanikke teeninduspiirkonnas 570, raamatuid kogus 7000 ringis, aastas laenutusi 6000. Laenutuspunktis Lõvel teenindati lugejaid ühel korral kuus.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis tuli raamatukogule leida uus kodu, kuna kolhoosi poolt antud maja kuulus omandireformiga tagastamisele. Pärast 54. aastast eemalolekut oma esimesest kodust, koliti raamatukogu 1994. aastal tagasi tühjaks jäänud mõisahoonesse. Raamatukogu kasutada jäi majas 68 m².

Avati teeninduspunktid Pikasilla Põhikoolis (1994) ja Leebiku kaupluses (1995). Teeninduspunkt Lõvel lõpetas rahva vähesuse ja ruumide puudusel töö 1999. aastal. Samal aastal nimetati raamatukogu ümber Riidaja Raamatukoguks.

2004. aastal saadi internetiühendus koos ühe avaliku internetipunkti (AIP) lugejaarvutiga. Kirjasto 3000 programm asendus RIKSiga. Elektroonilist laenutamist alustati 2007. aastal, lõplikult said andmed sisestatud 2008. aasta suveks.

2008. aastal renoveeriti ja laiendati raamatukogu ruume. Loodi kaasaegsed olmevõimalused ja toodi sisse vesi. Pärast remonti on põrandapinda koos abi- ja teenindusruumidega kokku 124 m², sellest avafondile 92 m².

Juhatajad/laenutajad

• Ella Lepp
• Voldemar Sarv
• Aleksander Nael
• Anna Anderson (Orav) 1940–?
• Laine Veerme 1946–?
• Aksel-Kalju Veerme
• Johanna Uuemäe 1952–1968
• Hellen Ruuse 1968
• Evi Kapral (Pikas) 1969–1973
• Erika Rohtoja 1974–1975
• Liia Ivanova 1975–1977
• Evi Pikas (Kapral) alates 1977

Statistika

Statistika 2014. aasta seisuga

• Kogud: 10 815
• Kasutajad: 227
• Külastused: 2622
• Laenutused: 7223
• Töökohad: 1

Kirjandus

• Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010
• Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014

Välislingid

• Põdrala vald – Riidaja raamatukogu