Järelkõla

Järelkõla ehk reverberatsioon on akustikas ja psühhoakustikas heli aeglane sumbumine kinnises või poolkinnises ruumis.

Järelkõla tekkimine: punane – otseheli, roheline – esimesed peegeldused seintelt, sinine – järelkõla tekitavad peegeldused

Järelkõla tekkimist põhjustab heli korduv peegeldumine ja hajumine ruumi piiretelt (nt seintelt) ja ruumis olevatelt esemetelt.^[1] Reverberatsioon tugevdab mõnevõrra kuulajani jõudvate helide taju nende kestuse kasvamise arvel, kuid liiga kaua kestev järelkõla vähendab üksteisel järgnevate helide eraldatavust, mis näiteks vähendab kõne arusaadavust.

Järelkõla suurendamiseks või vähendamiseks kasutatakse tehnilisi vahendeid. Tuntumad neist on reverberaatorid ja kajamasinad.

Järelkõla kestus

Järelkõla kestus ehk reverberatsiooniaeg on ajavahemik, mille vältel helienergia tihedus väheneb pärast heliallika poolt tekitatud heli järsku lakkamist miljon korda (vastavalt helirõhk väheneb tuhat korda) ehk 60 dB võrra.

Järelkõla kestus (tähis T₆₀ või RT, ingl k sõnadest reverberation time) on ruumiakustika tuntuim tunnussuurus.

Järelkõla kestus sõltub ruumi mahust ja akustilistest omadustest, samuti helide loomusest. Kui ruumi heliväli on difuusne, on järelkõla kestusel, ruumalal ${\displaystyle V\,\mathrm {[m^{3}]} }$ ja neeldumispinnal ${\displaystyle A\,[\mathrm {m} ^{2}\,\mathrm {sab} ]}$ Sabine'i valemi kohaselt seos:

${\displaystyle T_{60}=0,16{\frac {V}{A}},}$

kus ruumi ekvivalentne neeldumispind ${\displaystyle A}$ on ühikutes sabiin (m² sab).

Erinevate ruumide järelkõla kestus sagedusel 500 Hz^[2]

Järekõla kestus [s]	Ruum
> 5	tühi kivikirik
2–3	suur saal, kus ei ole summutust
1,8–2,2	kontserdisaal
1,5	möbleerimata magamistuba
1,0–1,2	teater, auditoorium
0,5–0,8	hästi möbleeritud klassituba
0,5	möbleeritud magamistuba
0,3–0,8	kinosaal olenevalt mahust
0,2–0,3	helitehnika ruum olenevalt mahust

Vaata ka

• Reverberaator
• Kajamasin
• Kajaruum
• Sabiin

Viited

1. ENE, 4. kd, 1989, lk 163
2. Mikko Kylliäinen, Valtteri Hongisto (2009). Hoonete akustiline projekteerimine : akustika alused. Tallinn: ET INFOkeskus OÜ. Lk 51.

Kirjandus

• Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart. Akustika ja helitehnika. Tallinn, Valgus, 1992.
• Mikko Kylliäinen, Valtteri Hongisto. Hoonete akustiline projekteerimine: akustika alused. Tallinn, ET Infokeskus, 2009.