Reigina Paavel-Toom (aastani 1990, aastast 1997 Toom; ka Regina Paavel-Toom, Regina Toom, Regina Paabo; sündinud 10. jaanuaril 1958 Irkutskis Venemaal) on eesti pedagoogikateadlane.[1]
Reigina Paavel-Toom on tööliste tütar.[1]
Lõpetanud 1976. aastal Tartu 10. Keskkooli, 1985 Tartu Riikliku Ülikooli defektoloogia osakonna, pedagoogikamagister (2002, TÜ), väitekiri "Viipekeeletõlkide professionaalne areng Eestis". Täiendas end viipekeele tõlkimises (Moskva, 1976), psühholoogilises nõustamises (1997–1999 Professionaalse Psühholoogia Erakool, Tallinn), psühhodraama rakendamises (2000–2003 Tallinna Psühhodraama Kool), inglise keele suhtluskursusel (2002 Dialoog Koolituskeskus). Oli 1979–1987 Kurtide Ühingu viipekeele tõlk, ühtlasi 1985–1987 Tartu I Eriinternaatkooli kasvataja-õpetaja, 1988–1990 TRÜ käitumishälvete sotsioloogia labori nooremteadur, 1990–1991 psühhomeetria ja psühhofüüsika labori nooremteadur, 1991–1992 eripedagoogika kateedri tõlk-metoodik, 1992–2002 sotsiaalteaduskonna eripedagoogika osakonna assistent, 2004– haridusteaduskonna eripedagoogika osakonna lektor. Loengukursused: viipekommunikatsioon, viipekeel, viipekeele tõlgi roll ja tõlkesituatsioonid, surdopedagoogika alused, kurtuse psühhosotsiaalsed aspektid; koostanud õppevahendeid.[1]
Uurimisvaldkonnad: viipekeeletõlkide erialane areng Eestis, kurtide vanemate kuuljad lapsed, kurtide hariduskorraldus ja keeleline variatiivsus, hiliskurdistunute probleemid ja toimetulek Eestis, eesti viipekeel. Aastast 1996 saanud mitmeid grante, toetusi ja stipendiume uurimistööks. Eesti viipekeele sõnastike koostaja, mitme õppefilmi ja -video autor või kaasautor. 1999 Budapestis toimunud Rahvusvahelisel Kurtide Filmi-/Videofestivalil parima haridusteemalise filmina esimese auhinna pälvinud filmi "Vaegkuulja elukaar ja valikud Eestis" looja. Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ning Eesti Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu asutajaliige, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Eripedagoogide Liidu, European Forum of Sign Language Interpretersi, Geneva Initiative on Psychiatry liige. Üle 30 teadustrükise.[1]
- Kõnelevad käed. Eesti viipekeele sõnastik. Tallinn, 1988
- Gehörlose in Estland. // Das Zeichen. Z. für Sprache und Kultur Gehörloser 18 (1991)
- Kurtide enesemääramine. // Akad (1991) 3
- Mina ise: liigeste tervishoid (lastele). Tartu, 1994
- Estonian Sign Language yesterday, today and tomorrow. // Deaf way: Perspectives from the Int. Conf. on Deaf Culture. Washington, 1997
- Viipekeele tõlkide hariduslik ettevalmistus Eestis. // Töid eripedagoogikast. Tartu, 1998
- Õpingutõlk ja kurtide hariduslik integratsioon (kaasautor M. Trükmann). // Haridus ja sotsiaalne tegelikkus. Tartu, 2000
- Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis. // Eripedagoogika (2002) 3
- Eesti viipekeel (kaasautor). Tallinn, 2003
- Sisekõrva implantatsiooni eetika ja valikud. // Eripedagoogika (2005) 3 (märts)
- Eesti viipekeele transkriptsioonist (kaasautorid M. Trükmann, L. Hollmann). // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2. Tallinn, 2006
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
