Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda[1][2].
Kiirgus ja kvantmehaanika
Kvantmehaanika lainelis-korpuskulaarse dualismi käsituse kohaselt on kiirgus tõlgendatav nii osakeste (korpusklite) liikumisena kui ka lainete levimisena. Seega võib elektromagnetkiirgust käsitada osakeste (footonite) voona ja korpuskulaarkiirgust (nt alfa-, beeta- või neutronkiirgust) lainena.[3]
Kui kiirgusosakestel on nii suur energia, et nad on võimelised aatomeid või molekule ioniseerima, s.t neist elektrone eemaldama, siis on tegemist ioniseeriva kiirgusega.
| Kiirguse liigid | Elementaarlaeng | Seisumass (MeV/c2) | ||
|---|---|---|---|---|
| Elektromagnetkiirgus | Mitteioniseeriv kiirgus | Raadiolained | 0 | 0 |
| Mikrolained | ||||
| Submillimeeterlained (terahertskiirgus) | ||||
| Infrapunakiirgus | ||||
| Nähtav kiirgus (valgus) | ||||
| Ultraviolettkiirgus | ||||
| Kaudne ioniseeriv kiirgus | Kaug-ultraviolettkiirgus | |||
| Röntgenikiired (X-kiired) | ||||
| Gammakiirgus | ||||
| Korpuskulaarkiirgus (aineosakeste voog) | Neutron | 0 | 940 | |
| Otsene ioniseeriv kiirgus | Elektron (radioaktiivne β-osake) | –1 | 0,511 | |
| Positron (radioaktiivne β-osake) | +1 | 0,511 | ||
| Müüon | –1 | 106 | ||
| Prooton | +1 | 938 | ||
| Ioon 4He (radioaktiivne α-osake) | +2 | 3730 | ||
Kiirguse teisi näiteid
Lisaks võib nimetatakse kiirguseks veel:
- akustiline kiirgusː helilainete edastamine heliallika poolt keskkonda ehk helilainete kiirgumine heliallikast.
- gravitatsiooni kiirgus ehk kiirgus, mis esineb gravitatsioonilainete või aegruumi kumerustes virvendusena.
Vaata ka
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
