From Wikipedia, the free encyclopedia
Raadiolokatsioon on teaduse ja tehnika valdkond, mis ühendab meetodeid ja vahendeid objektide lokaliseerimiseks (asukoha kindlaksmääramiseks) ja tuvastamiseks raadiolainete abil. Selleks rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Esimesed raadiolokatsioonisüsteemid võeti kasutusele Suurbritannias II maailmasõja ajal õhukaitse otstarbel.
Väljakiiratud ja vastuvõetud raadiolainete järgi eristatakse passiivset, poolaktiivset ja aktiivset raadiolokatsiooni:
Antenni võimendus ja suunatoime on seda paremad, mida suuremad on antenni mõõtmed, võrreldes raadiolaine pikkusega. Seepärast kasutatakse lühikesi raadiolaineid, mis jäävad peamiselt detsimeeter- ja sentimeeterlainete piirkonda.
Antenn saadab kitsasse ruuminurka perioodiliselt võimsaid raadiolaineimpulsse. Väljasaadetud raadiolained hajuvad nende levialas olevatelt objektidelt, millel on teistsugused elektromagnetilised omadused. Osa hajunud raadiolainetest peegeldub tagasi vastuvõtuantenni (selleks on tavaliselt vastuvõtule ümberlülitatud saateantenn). Nõrk vastuvõetud signaal suunatakse edasi ülitundlikku vastuvõtjasse.
Peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaugusega, kusjuures 1-sekundisele hilistusele vastab vahemaa 150 meetrit.
Kui peegeldava objekti kaugus antennist muutub, siis erineb vastuvõetava signaali sagedus Doppleri efekti tõttu väljakiiratud võnkumise sagedusest; see sageduste erinevus võimaldab kindlaks määrata objekti radiaalsihilise liikumiskiiruse.
Objekti suunanurk ühtib antenni telje suunaga, sest elektromagnetlaine levib sirgjooneliselt.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
