Rüütlikasvatus oli keskajal välja kujunenud meetod poisslaste kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks.
Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus temast sai paaž. Sel ajal õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.
15-aastaselt sai paažist rüütli kannupoiss, kes täitis retkedel ka rüütli relvakandja ja saatja ülesandeid. Rännakutel ja turniiridel õppis paaž võitlusvõtteid ja sõjamehest seltskonnainimese kombeid.
Kui kannupoiss oli selle ära teeninud, löödi ta 20–21-aastaselt rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, milles segunesid kiriklikud ja sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ja palvetades. Hommikul pärast pidulikku riietumist meenutati talle rüütli kohustusi, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta piha ümber seoti relvavöö. Lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale: kaks korda paremale ja kord vasakule. Sellega oli ta vastu võetud rüütliseisusse.
Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest:
- fidélité ehk ustavus – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline;
- largesse ehk heldekäelisus;
- prousse ehk vahvus.
Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates sõjaliselt, andes nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise puhul ning maksma vajaduse korral isanda eest lunaraha.
Vaata ka
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
