Rüütli tänav (Tallinn)

Rüütli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Niguliste kiriku taga.

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Vaade tänava algusest

Tänav algab Lühikese jala, Rataskaevu tänava ja Niguliste tänava ristumiskohas, kulgeb lõuna suunas, pöörab kaarega itta ja lõpeb Harju tänaval. Tänava pikkus on umbes 280 meetrit.

Vaade Rüütli, Harju tänava ristmikule ja Müürivahe tänavale, Kiek in de Köki jalamilt

Hoonestus

Tallinna Niguliste kirik, Niguliste tänav 3

• Rüütli tänav 4 asub Tallinna Toomkooli põhikooli maja.

Rüütli tänav 4/6, 8, 10 sisehoovis asub Toompea kõrgendiku nõlva Tallinna linnamüüri ja Rüütli tänava majade taga tugimüüri vahel alates Lühikese jala käänul olevast Lühikese jala väravast kuni Neitsitornini asuv Marstalli mägi ning selle kohal Taani kuninga aed.

• Rüütli tänav 8/10 hoones asus 1937. aastast Tallinna Linnaarhiiv, 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel 9/10. märtsil hävis tules arhiivi hoone Rüütli tänaval ja sellega koos hulk uuemaid arhiivifonde. 1947. aastal sai Linnaarhiiv oma valdusse hoone Lai tänav nr 40.
• Rüütli tänava 9 asub Rootsi-Mihkli kirik,
• Rüütli 12^[1] kinnistul asub tänavaäärne hilisgooti stiilis peahoone ning sisehoovi ümbritsevad kaks kõrvalhoonet. Tänavaäärne peahoone on kahekorruseline kiviseinte ja kõrge viilkatusega diele-dornse tüüpi elamu, mille kuju ja ruumijaotus on põhijoontes säilinud tänini.
• Rüütli 12a^[2] elamu ühendab kahte hiljemalt 14. sajandi lõpul valminud väikeelamut.

• 
  Rüütli 6
• 
• 
  Elamu Rüütli 12
• 
  Elamu Rüütli 12a
• 
  Rootsi-Mihkli kirik
• 
• 
• 
  Rüütli 22, Timuka maja
• 
• 
  Vaade Rüütli ja Müürivahe tänavale
• 
  Rüütli 28

Ajalugu

Rüütli tänaval asus keskajal linna tööhoov (Marstall), hiljem asus endise tööhoovi maatükil linna valukoda, kus valati suurtükke, kirikukelli jne; samas asus ka linna relvatöökoda.

Tallinna linnamüüri ja Rüütli tänava äärsete majade taga asetseva tugimüüri vahel, alates Lühikese jala käänul olevast Lühikese jala väravast kuni Neitsitornini asuvat Toompea kõrgendiku nõlva osa nimetatakse Marstalli mäeks (Marstallsberg). Marstalli nimi on säilinud veel Tallinna linnamüüril asetseva väikese Marstalli torni nimes^[3].

Aastatel 1950–1987 oli Rüütli tänav Rataskaevu tänava osa.

Viited

1. Elamu Rüütli t.12, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2021)
2. Elamu Rüütli t.12a, 15.-20.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 13.02.2021)
3. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Keel ja Kirjandus, 1964 nr 7