Riietus

Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.

Riietus eri ajastutel

Rõivaste kandmine on omane üksnes inimestele ning levinud peaaegu kõigis tänapäeva inimühiskondades. Rõivaste hulk ja laad sõltub niihästi selle otstarbekusest (vajadus soojuse ning kaitse järele ilmastiku eest) kui ka sotsiaalsetest kaalutlustest. Mõnes olukorras võib ühiskonnas piisata minimaalsest rõivastusest (näiteks suguelundite katmisest), teisal aga eeldatakse märksa ulatuslikumat riietust.

Riietus kaitseb inimesi ilmastiku eest. Samuti võivad rõivad parandada ohutust ohtlike tegevuste ajal nagu matkamine ja toiduvalmistamine, luues tõkke naha ja keskkonna vahele. Rõivad võivad olla tähtsad ka hügieeni seisukohast, hoides kehast eemal toksiinid ja piirates pisikute levikut.

Rõivastusel on hulk sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone: see eristab indiviide, elukutseid ja sugusid ning näitab sotsiaalset staatust. Nii annab vorm märku ühiskonnas olulisest positsioonist, näiteks politseinike ja sõjaväelaste puhul, näitab kuuluvust meeskonda, rühma või poliitilisi sidemeid.

Paljudes ühiskondades peegeldavad riietusnormid sündsuse, religiooni, soo ja sotsiaalse staatusega seotud standardeid. Rõivad võivad olla ka kehakaunistus ning väljendada isiklikku maitset või stiili.

Rõivaid on aegade jooksul valmistatud väga mitmekesistest materjalidest. Rõivaid on tehtud eri materjalidest: lihtsatest nahkadest ja kudumitest keerukate ja eksootiliste looduslike ning sünteetiliste kangasteni.

Mitte kõiki kehakatteid ei peeta riietuseks. Tavaliselt ei nimetata rõivasteks asju, mida pigem kantakse kaasas kui seljas (näiteks rahakott), mida kantakse ühel kehaosal ja mis on kergesti eemaldatavad (sall), kantakse pelgalt ilu pärast (ehted) või millel on muud funktsioonid kui kaitse (prillid). Kas jalanõusid ja mütse rõivaste hulka lugeda või mitte, sõltub tavast ja kontekstist.

Vaata ka

• Rõivaste loend
• Rõivatööstus