Hariliku rästiku mürgiks (ladina venenum Viperae berus) nimetatakse rästiku süljenäärmete toksilist eritist (sülge), mis on kliiniliselt tähtis droog.
 |
See artikkel räägib hariliku rästiku mürgist; rästiklaste mürgist üldse räägib artikkel Rästiklaste mürk |
Hariliku rästiku mürgiks nimetatakse ka maokasvandustes ning kodumajapidamistes rästikutelt lüpstavat värsket sülge, sellest valmistatud kuivmürki ning katseloomadele süstitavat hariliku rästiku mürki.
Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Hariliku rästiku mürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.
Hariliku rästiku mürgi ained on ravimpreparaadi Viprosal B peamiseks toimeaineks.[1]
Rästiku süljenäärmete nõres (vedelikuna) on tuvastatud mitmeid ensüüme (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist): proteaase, fosfolipaase, nukleotidaase, hüaluronidaase, metalloproteinaase (75% hariliku rästiku mürgi proteolüütilisest toimest omistatakse just nimetatud proteinaasidele) jt.[2]
Peamine toimeaine on viperotoksiin.
Rästikud kasutavad eesmürgihambaid väikeste saakloomade surmamiseks aga ka enesekaitsel. Kokkupuutel (sisenemine vereringesse) teiste bioloogiliste organismidega nagu röövloomad ja vaenlased (näiteks inimene) võib toksiin põhjustada eri raskusastmega mürgistusseisundeid ka surma.
Rästikutelt laboratooriumides kogutud mürgi keskmine surmav annus laborihiir(t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,80 mg/kg ja veeni süstituna 0,55 mg/kg.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
