Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
 |
See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes); IT-mõiste kohta vaata artiklit pilvteenus. |
Pilvede teke
Päikesepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu, ebapüsivas vertikaalses tasakaalus oleva õhumassi puhul, tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1 °C / 100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niiskus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.
Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.
Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.
Pilvede liigitus
Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja harrastusmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.[1]
Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.
Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]
20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.
- Kategooria: kihtpilved
- Klass: alumise korruse pilved
- St – kihtpilved (Stratus)
- Klass: keskmise korruse pilved
- Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
- As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
- Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2])
- Klass: kõrgpilved ehk ülemise korruse pilved
- Ci – kiudpilved (Cirrus)
- Cc – kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
- Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
- Klass: alumise korruse pilved
- Kategooria: konvektiivpilved
- Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
- Cu – rünkpilved (Cumulus)
- Cb – rünksajupilved ehk äikesepilved (Cumulonimbus)
- Sc – kihtrünkpilved (Stratocumulus, vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi[2])
- Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved
Pilvede põhiliigid jaotatakse alamliikideks ja vormideks.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
