Koondlümfifolliikul

Koondlümfifolliikulid ehk Peyeri naastud (ladina noduli lymphoidei aggregati) on paljude selgroogsete peensoole (inimestel eriti niudesoole) limaskestas paiknevad lümfifolliikulitest koosnevad naastud.^[1]

Niudesoole läbilõige; koondlümfifolliikul on märgitud punasega

Koondlümfifolliikulite areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Peyeri naastude arengu tagavad pinnal paiknevate oluliste molekulide ekspressiooni kaudu fetaalsed lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud.

Antigeenide imendumine seedetraktis toimub järgmiselt: M-rakkude pinnale sattunud antigeenid tõmmatakse endotsütoosi abil põiekesena raku sisse, kus need transporditakse Peyeri naastu ja selle kaudu eritatakse lümfiringesse.^[2] Koondlümfifolliikulid kuuluvad lümfoid(-immuun)süsteemi, täpsemalt liigitatakse nad GALT-süsteemi.

Koondlümfifolliikulite olemasolu kohta roomajatel (sh madudel) täpsed andmed puuduvad, kuid GALT-süsteem on neil tuvastatud.

Inimestel

Terminoloogia

Koondlümfifolliikul on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Histoloogia

Koondlümfifolliikulitest on leitud nii T- kui ka B-rakke.

Patoloogia

Koondlümfifolliikulitega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nii näiteks võib kõhutüüfuse korral esineda Peyeri naastudes hüperplaasiat, nekroosi või koguni haavandumist ning tekkida võib sooleseina perforatsiooni oht.^[3]

HI-viirusega nakatumise korral hävitavad viiruseosakesed Peyeri naastud harilikult mõne nädalaga.

Ajaloolist

Koondlümfifolliikuleid nimetatakse nende avastaja Johannes Conrad Peyeri (1653-1712) järgi Peyeri naastudeks. Peyer avastas koondlümfifolliikulid seedetraktis 1673 ja kirjeldas neid näärmetena. Ta avaldas oma tähelepanekud aastal 1677 traktaadis: "Exercitatio anatomico–medica de glandulis instinorum, earumque usu et affectionibus. Cui subjungitur anatome ventriculi galliinacei".

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 366:2004.
2. toimetajad Tari Haahtela, Matti Hannuksela, Erkki O.Terho, "Allergoloogia", tõlkija Heli Kõiv, eritoimetaja Maie Laaniste, AS Medicina, lk 145, 2002, ISBN 9985 829 40 9
3. Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 362, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välislingid

• Sissekanne Terminologia Histologicas H3.04.03.0.00020: Noduli lymphoidei aggregati. Koondlümfifolliikulid
• J. S. CORNES, Number, size, and distribution of Peyer's patches in the human small intestine. Part I The development of Peyer's patches, Gut, 1965, 6, 225- 228, veebiversioon (vaadatud 15.07.2014) (inglise keeles)
• Jiri Mestecky, Michael E. Lamm, Pearay L. Ogra, Warren Strober, John Bienenstock, Jerry R. McGhee, Lloyd Mayer, Mucosal Immunology, 3.trükk, 2005, Elsevier Academic Press, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014) (inglise keeles)
• McGovern G, Martin S, González L, Witz J, Jeffrey M., Frequency and distribution of nerves in scrapie-affected and unaffected Peyer's patches and lymph nodes. Lühikokkuvõte, Vet Pathol. 2009 Mar;46(2):233-40. doi: 10.1354/vp.46-2-233., veebiversioon (vaadatud 15.07.2014) (inglise keeles)
• G Eberl ja M Lochner, The development of intestinal lymphoid tissues at the interface of self and microbiota, Mucosal Immunology (2009) 2, 478–485; doi:10.1038/mi.2009.114; veebiversioon (vaadatud 21.07.2014) (inglise keeles)
• Sissekanne Encyclopædia Britannicas
• Peyer's Patches, Histology @Yale

Taimeosad koondlümfifolliikulites

• Melaniin: Pugh ND, Melanin: dietary mucosal immune modulator from Echinacea and other botanical supplements., Int Immunopharmacol. aprill 2005;5(4):637-47.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Peyer's patch seisuga 15.07.2014.