From Wikipedia, the free encyclopedia
Peitel (Lõuna-Eestis ka purask, puumeisel) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks.[1]
Baltimaades on peitel tuntud I aastatuhande algupoolest.[2]
Vanemad peitlid olid faasimata, kahelt poolt õhukeseks taotud teraga. Peitleid kasutati põhiliselt tappseotiste väljaraiumiseks[2]. Majaehitusel kasutatud puusepapeitel oli putkega, mis takistas pea lõhkumist tagumisel, sellise peitli nimi oligi purask. Kirstude tegemisel lükkasid kirstumeistrid kaunistussooni puusse õõnespeitliga. Treipeitlit kasutasid külatreialid. Uurdepeitlitega puhastati lauanõude põhjauurdeid. Peitlite hulka arvati ka suur õõnsa tera ja putkesse käiva varrega tarutuur, millega õõnestati pakktarusid. Neid kasutati ka ummikute õõnestamisel.[1]
Peitli eelkäija on terava servaga lame luutükk, mida kiviajal kasutati tänapäeva kasutusega sarnastel eesmärkidel. Egiptlased kasutasid vasest ja pronksist peitleid puu ja (pehme)kivi töötlemiseks. Esimene teadaolev peitel pärineb aastast 8000[3] eKr.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.