Pāle mõis

Pāle mõis (saksa keeles Sepkull, läti keeles Pāles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Pāle vallas Pāles.

Pāle mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 12

Ajalugu

Esimesed teated sellest mõisast pärinevad 1489. aastast, mil seda mainiti päranduse jagamisel, kui Michael Hildebrand mõistis õigust Gottschalk von der Paaleni ja Hellmoldt Schmöllingi lese Anna vahel. 1510. aastal müüs Jacob Aderkas Reinold von Pahlenile 4000 marga eest pool sellest mõisast. Teise poole müüs Nicolaus Aderkas 1533. aastal 1000 marga eest Meinhard von Schierstädtile. 1554. aastal ostis mõisa 800 marga eest Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern.

Aastal 1589 andis Zygmunt III Waza mõisa Alexander Rogosinskyle eluaegseks kasutamiseks. See müüs mõisa 1000 taalri eest George von der Pahlenile ja nii läks mõis taas Pahlenite suguvõsa valdusse. Aastal 1726 läks mõis Bergide suguvõsa valdusse, aastal 1780 said mõisa omanikuks aga Fersenid.^[1] Aastal 1834 pani Anna von Medem (sündinud Fersen) mõisa panti ja aastani 1839 olid selle omanikuks õed Lindwartid, seejärel Armin Samson von Himmelstjerna. Aastal 1843 sai ta ka mõisa ametlikuks omanikuks.^[2]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/8 adramaad, sellele allus 182 mees- ja 224 naishinge.^[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus 6 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisa suurus 7 ja 3/8 adramaad, 1734. aastal oli adramaid kaks, 1757. aastal aga 4 ja 1/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 5 ja 9/10 adramaad.^[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 5 ja 19/20, aastal 1881 aga 9 ja 14/80, lisaks 6 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[5]

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Sakke.

Viited

1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 159
2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 154.
3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 152.