From Wikipedia, the free encyclopedia
Püsililled on mitmeaastased rohttaimed, mis suudavad üle elada meie talved. Nende põhiliseks eeliseks on igal aastal taas õide puhkemine. Põhiline grupp taimi, mis annavad õie ilu vara kevadest kuni sügis külmadeni. Püsililled annavad meie looduslikele ja poollooduslikele maastikkudele kõige enam sära näiteks lumikellukesed, ülased jms. [1]
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Kesk-Euroopa metsadest on meile jõudnud harilik kitseenelas. Vahemere ümbrusest on pärit aediiriste esivanemad, paljud krookused ja nartsissid. Lähis-Idast on tulnud tulbid ja harilik püvilill. Hiina looduses kasvavad mitmesugused pojengi ja liilia liigid ning Jaapanis paljud hostad. Mõlemalt maalt on meile jõudnud ka astilbed. Kõige enam tuntumaid püsililli on meile aga andnud Põhja-Ameerika, mis on leeklillede, päevakübarate, astrite ja monardade sünnimaa.[viide?]
Püsilillede valik on väga suur. On taimi, mis taluvad lauspäikest ja varju, liigniiskust ja põuda. Püsikute eluiga on ajavahemik, mil mingi püsik kasvatatuna tema nõudmistele vastavates tingimustes ja kasvamiseks määratud alal, säilitab liigile või sordile omase dekoratiivsuse. Kasuliku eluea pikkus sõltub liigi või sordi omadustest, kuid seda võivad ka suuremal määral mõjutada ka muud tegurid, näiteks mullaviljakus, mikrokliima, rühmasuurus ja istutuskaugus.[viide?]
Selle järgi võib püsikuid jaotada nelja rühma:
Istutuskaugus – väga oluline on valida igale taimele õige istutuskaugus.[viide?]
Soovituslik istutuskaugus:[viide?]
Sellised näiliselt suured taimevahed kindlustavad iga taime normaalse kasvu ja arengu, lihtsustavad hooldust mitte ainult kevadel, vaid ka esimestel istutusjärgsetel aastatel suve teises pooles.[viide?]
Püsikute valimisel peenrasse on soovituslik uurida ja planeerida taime kasvu kõrguseid, värvide mängu ja kasvutingimusi. Vältida monotoonseid värve. Istutamisel tuleks jälgida liigi hilisemat kõrgust ning moodustada taimerinded põhimõttel kõrgemad tahapoole ja madalamad ettepoole. Istutamist saab alustada juba varakevadel, kohe kui maapind on kuiv, kuid arvestama peab ka taimede külmaõrnust.[viide?]
Taimed vajavad palju vett, mullal ei tohi lasta läbi kuivada. Mullakobestamine ja umbrohu välja rohimine on samuti oluline. See annab taimedele rohkem ruumi kasvamiseks ja vajalike mineraalainete kättesaamiseks. Samuti kesksuvine äraõitsenud õite lõikamine, võib mõnele püsikuliigile anda võimaluse uuesti õitseda.[viide?]
Kõrgemaid ja õrnemaid püsikuid, mida ohustab tuul ja vihm, tuleks toestada. Näiteks pojengid, liiliad ja roosid. Sügisel tahavad mõned püsikud vegetatiivse osa maha lõikamist. Astrid, kukeharjad, pojengid, nartsissid ja tulbid.[viide?]
Talveks vajavad mõned külmaõrnad liigid (roosid, heleeniumid, krüsanteemid jne) ka katmist.[3]
Mõned püsikuliigid on vastuvõtlikumad taimehaigustele. Õiekal astril ja monardal esineb jahukastet, pojengidel hahkhallitus, astritel fusarioos. Leeklillede väga ohtlik kahjustaja on vartes elav nematood. Ohtlikud võivad olla ka viirushaigused näiteks pojengidel, tulpidel, hostadel. Kahjuriteks on nälkjad, teod, kes armastavad hostasid ja brunneraid. Rohutirtsud ja villimardikalised söövad ka taimi nagu püst-elulõng ja hübriidülaseid. Samuti on ohuks taimedele ka mutid ja jänesed. [4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
