Pärlmutter

Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum^[1]) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.

Koostis

Pärlmutter koosneb põhiliselt aragoniidist (91%), orgaanilisest ainest konhiinist (4%) ja veest. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tõttu konhiinikihtidega vahelduvates väga õhukestes aragoniidikihtides helkleb pärlmutri pind vikerkaarevärviliselt ja läigib.

Leidumine looduses

Pärlmutrit saadakse peamiselt pärlikarpide (Pteria, Pinctada), ebapärlikarbi (Margaritifera), jõekarbi (Unio), rannakarbi (Mytilus) ja mitme mereteo, nt vurrteo (Turbo), kuhikkodalase (Trochus) ja merikõrva (Haliotis) kojast. Pärlmutrikihtidest koosnev ümar moodustis on pärl^[2].

Väljasurnud limuste (ammoniitide) fossiilidel säilinud pärlmutrikihti nimetatakse ammoliidiks.

Pärlikarp Pinctada margaritifera pärliga
Merikõrva (Haliotis) karbi sisekülg
Laevukese (Nautilus macromphalus) koda pikilõikes
Pärlmutrikiht juurast pärit ammoniidi fossiilil
Lihvitud pärlmutripalad

Remove ads

Lihvitud ja poleeritud pärlikarbid on Polüneesia rahvaste kultuuris kasutusel olnud maksevahendina.

Vikerkaarvärvilise helgi tõttu on pärlmutrit juba ammustest aegadest kasutatud kaunistamiseks, näiteks panustehnikas tahvlid sisearhitektuuris, intarsia- ja marketriimööbel, pärlmutterpanused ehetel, kultusesemetel, muusikariistadel ja muudel tarbeasjadel, nagu laekad, kellad, söögiriistad või relvad, pärlmutrist lõigatud lehvikuliistud, helmed, ehteripatsid ja nööbid.

Muusikariistade viimistluses on pärlmutter tänapäevalgi kasutatav materjal. Näiteid:

Kreeka ja Lähis-Ida näppepillid, nagu buzuki, lautolaadne baglamas ja ud, on traditsiooniliselt kaunistatud pärlmutriga, levinumad kohad on kõlaava ümbrus, sõrmlaud ja tagakülg.
Akordioni või kontsertiina küljed on sageli kaetud pärlmutriga.
Kitarride ja muude keelpillide sõrmlaud võib olla kas tervikuna kaunistatud pärlmutterpanustehnikas (inglise keeles inlays) või varustatud ümmarguste märkidega keele teatud pikkuste kohal.
Poogenpillide poogna konn on enamasti varustatud ümmarguse pärlmutterkaunistusega (silmaga).
Kõrgekvaliteedilistel saksofonidel, aga ka trompetitel ja muudel vaskpuhkpillidel on klapid kaetud pärlmutterketastega.

Kaaviari tõstmise lusikas võib olla valmistatud metalli asemel pärlmutrist, sest ei muuda toiduga kokku puutudes selle maitset.

Remove ads

Graveeringuga kaunistatud pärlmutrist ripats Saalomoni saartelt, esi- ja tagakülg. Kogutud 1838, Toulouse'i muuseum
Pärlmutterliistudega pitslehvik Belgiast, 19. sajand
Merovingi kuldpross pärlmutterkaunistusega. 7. sajand, Louvre
Pärlmuttermosaiigiga seinatahvel Topkapi palees Istanbulis
Pärlmuttermosaiigiga kaetud kauss, India, 16.-17. sajand, Victoria ja Alberti muuseum
Miniatuurne puidust retaabel pärlmutterreljeefidega, 16. sajand, Augsburg
Pärlmutternööpe 19. sajandist
Kaaviarikauss ja -lusikas