From Wikipedia, the free encyclopedia
Päästevest on inimese või looma keha ümber kinnitatav ujuvusvahend selle kandja veepinnal hoidmiseks.
.JPG)
Kergemaid alla 100-njuutonilise kandevõimega päästeveste nimetatakse üldjuhul ohutusvestideks.
Päästevestid jagunevad materjalilt ja rakendumispõhimõttelt peamiselt järgmiselt:
Päästevestid jagunevad vastavalt eurostandarditele, kandevõimele ja sellest tulenevatele kasutustingimustele:
Lisaks kandejõule võivad päästevestid olla jaotatud kandmismugavuse ja materjali kokkuhoiu huvides ka kandja kaalu põhiselt. Lastele valmistatakse näiteks 100 N kandejõuga ujuvmaterjalist päästeveste kaaluvahemikele 20–30 kg, 30–40 kg jne. Samuti valmistatakse eraldi päästeveste loomadele.
Päästevesti värv on SOLAS-e kohaselt kollane, oranž või punane, et see võimaldaks vette kukkunut efektiivsemalt leida. Tähelepanu äratamiseks peavad päästevestil olema ka helkurribad ja vile ning avamerel kasutatavatel päästevestidel autonoomne tuli. Ohutusvestidel ei pea olema eelnimetatud silmatorkavuse ja varustuse nõuded täidetud.
Ohutusvest (ka ujuvvest) on mõeldud abistavaks vahendiks ujuda oskavale inimesele. See ei keera inimest automaatselt turvalisse asendisse ega hoia teda pikka aega vee peal. Samas segab ujuvvest vähem liikumist, eriti just käte liigutamist. Ujuvveste kasutatakse veespordis, näiteks süsta, parve, veelaua ja aerulauaga sõitmisel.[1]
Loomade päästevestid on mõeldud koerte või kasside veeohutuseks. Need hoiavad vette kukkunud looma kõhuli asendis ning võimaldavad ta seljale kinnitatud sanga abil veest välja tõsta või turvaliini külge kinnitada.[2]
Päästevestid peavad olema veesõiduki pardavarustuses vastavalt pardal viibijate arvule ja ühtlasi veesõiduki sõidupiirkonnale vastava kandevõimega. Päästevest ei pea olema ujuvvahendil viibijal kogu aeg seljas, kuid peab olema piisavas valmiduses ja seda peab oskama selga panna. Fikseeritud iste- või seisukohaga väiksel veesõidukil (jett, süst, aerulaud, purjelaud, sportpurjekas jms) on võimalik vesti pardal praktiliselt siiski kanda vaid seljas. Päästevesti on eriti soovitatav ja mõistlik kindlasti seljas kanda järgmistel puhkudel:
Kajutiga veesõidukis siseruumis reeglina päästevesti ei kanta, vaid see pannakse selga alles välistekile minnes. Veesõiduki uppumise korral võib seljas olev päästevest takistada veega täituvatest ruumidest hõlpsat väljumist, kui ruumist väljumise ava on jäänud või jäämas vee alla.
Päästevest aitab ka neid, kes mingil põhjusel ei ole pärast vette kukkumist teadvusel (füüsiline vigastus, põrutus, alajahtumine, hingamisraskused). Päästevest toob hädasolija vee peale, kraega vest keerab inimese õigetpidi ja hoiab pead veest väljas.
Ameerika Ühendriikide Rannavalve reguleerib päästevestide tähistusi Ameerika Ühendriikides ja need erinevad Euroopa omadest. Siiani on Ameerika Ühendriikides olnud kasutusel kolm tüüpi:
Praegu[viide?] nimetatakse vanu tüüpe ümber, et harmoneerida süsteemi. Eesmärgiks on, et edaspidi oleks Ameerika Ühendriikides müüdavaid veste võimalik võrrelda ISO standardiga. Uuemad päästevestid kannavad tähiseid "Level 50", "Level 70", "Level 100", "Level 150" ja "Level 275".
Samas on lubatud edasi kasutada ka vanemate tähistega päästeveste, kuni need kunagi aeguvad.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
