Operatsioon Štorm-333 (vene keeles Операция «Шторм-333») oli Nõukogude Liidu korraldatud rünnakuoperatsioon 27. detsembril 1979 Afganistani pealinnas Kabulis. Rünnatav objekt oli Tajbegi presidendipalee ning operatsiooni eesmärk oli tappa Afganistani president Ḩāfiz̧ullāh Amīn. Operatsioon oli edukas ja kestis umbes 43 minutit. Senise presidendi järeltulijaks sai Moskva toetusel Babrak Karmāl.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2019) |
Lisaks presidendipaleele rünnati veel mitmeid strateegilise tähtsusega objekte, näiteks siseministeeriumi peahoonet, kindralstaabi peahoonet, siseriikliku luure peahoonet, politsei peahoonet, Kesk Armee Korpuse staapi (sõjaline üksus, mis paiknes Kabuli lähedal), telekommunikatsiooni keskust ja siseriikliku kommunikatsiooni keskust. Kokkuvõttes halvati juhtimine ja informatsiooni edastamine Afganistanis, kõrgem eesmärk oli valmistada riik ette Babrak Karmali võimuletoomiseks.
Afganistan oli destabiliseeritud siseriikliku võimuvõitluse tõttu ning lisaks kõigile muudele probleemidele tekkis kohalik vastupanu valitsevale Afganistani Rahvademokraatlikule parteile mudžahiidide näol. President Hafizullah Amin ei olnud Moskvale meelepärane ning temast otsustati vabaneda. Peamiselt kahtlustati, et ta töötab Ameerika Ühendriikide heaks. Enne operatsiooni käivitamist tehti mitu katset teda mürgitada: esimene 13. detsembril ja teine 27. detsembril, vahetult enne palee rünnakut.
Nõukogude Liidu üksused
KGB alluvusest tuli 24 operaatorit Alfa grupist (Grom - Спецгруппа «Гром») ja 30 operaatorit Zenit grupist. Nõukogude Liidu õhudessantväed toetasid operatsiooni 87 võitlejaga. Eraldi moodustati operatsiooniks Musulmanide pataljon, mis koosnes 520 võitlejast. Lisaks sellele toetas KGB nõustajate näol Hafizullah Amini ihukaitseüksust, kes tegelikult õõnestasid kaitset. Nende abil teostati objekti luuret ning ründajad said kaardistada kaitse ülesehituse.
Palee kaitse
Presidendi ihukaitsjad ja palee vahetu lähedus olid mehitatud Aminile ustavatest võitlejatest. Lisaks sellele mehitasid nad ka valvetule vahendeid õhutõrje ja kolme tanki näol. Kokku kaitses paleed umbes 2500 võitlejat. Kabulis paiknesid kaks tankibrigaadi, kes olid võimelised toetama kaitsjaid rünnaku korral. Välisperimeeter oli mehitatud Musulmanide pataljoni poolt.
Palee asus künkal ja selle ümbrus oli mineeritud. Paleesse viis ainult üks sõidutee. Domineerivale maastikule oli paigutatud kolm kaevunud tanki, mis said mõjutada kõike, mis liikus mööda teed palee poole. Paleest mitte kaugel domineerival maastikul, kus sai vaadelda nii paleed kui ka sõiduteed, paiknes õhutõrjeüksus, millel oli 12 KS-19 ja 16 DsHK raskekuulipildujat.
Rünnak paleele tuli üllatusena ning toimus keset pidulikku õhtusööki, kus tehti viimane katse mürgitada Hafizullah Amin KGB heaks töötavate kokkade poolt. Katse ebaõnnestus ning sellele järgnes rünnak. Kõigepealt seoti objekt ZSU Shilka 23-4 õhutõrjekahuritega. Samal ajal neutraliseeriti kaitsjate õhutõrjeüksus ning tankid hõivati ründajate poolt ja fikseeriti üksused, mis võiksid palee kaitsjatele appi tulla. Seejärel rünnati paleed mööda sõiduteed. Rünnak oli edukas – president võeti vangi ning hukati hiljem. Ründajad saavutasid tule ülekaalu palee kaitsjate suhtes ning üllatusmomendi, mis muutis olukorra neile soodsaks, kuigi ründajate ja kaitsjate suhe oli umbes 1:4.
Operatsioon juhatas sisse Babrak Karmāli valitsemisperioodi, millele järgnes Nõukogude-Afganistani sõda.
- Lester W. Grau, The Take-Down of Kabul: An Effective Coup de Main
- How Soviet troops stormed Kabul palace, bbc.co.uk (last updated 27 December 2009)
- Nõukogude-Afganistani sõda
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
