From Wikipedia, the free encyclopedia
Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ehk ekstsisioonreparatsioon (inglise nucleotide excision repair; NER) on üks kolmest põhilisest DNA reparatsioonimehhanismist, kus kahjustused eemaldatakse väljalõikega.
Peale NER-i eksisteerib veel lämmastikaluste väljalõikereparatsioon ehk BER (inglise base excision repair) ja valepaardumise reparatsioon ehk MMR (inglise mismatch repair). DNA parandatakse kahjustatud lämmastikaluste kõrvaldamisega, kus esmalt teostatakse väljalõige ning seejärel väljalõigatud osa asendatakse õige osaga lokaalsel DNA sünteesil.
Väljalõikereparatsiooni mehhanismid on evolutsiooniliselt konserveerunud, olles põhimõtteliselt samased bakteritest imetajateni. Need küll jaotuvad kolme rühma (BER, NER ja MMR), kuid mehhanism on kõigil kolmel sarnane:
NER-i korral tekitatakse DNA-ahelasse kahjustatud ala lokaliseerimiseks katked nii 3’- kui ka 5’- suunas.
DNA reparatsiooniks nimetatakse protsessi, kus parandatakse ära nii rakkude sisekeskkonna kui ka väliskeskkonna tegurite tõttu tekkinud kahjustusi. Arvatakse, et inimese igas rakus toimub ühe ööpäeva jooksul kuni 1 miljon DNA-kahjustust.
Peamised DNA-kahjustuste tegurid:
Peamised DNA-kahjustuste tüübid:
Tekkinud kahjustused võivad olla erinevad: UV-kiirgus põhjustab kõrvutiasetsevate pürimidiinide vahele ristsidemete moodustumist (nn 6-4-fotoproduktide teket) ning kemikaalidel on mutageenne ja kantserogeenne toime. DNA-le võivad mõjuda ka paljud taimede ja mikroobide moodustatud ühendid, näiteks maapähklite seenhallituse korral moodustuvad alfatoksiinid. Lisaks teevad ka kõik DNA polümeraasid töötamisel vigu, mille nad tavaliselt küll ise ära parandavad, kuid vigade parandamise efektiivsus on polümeraasidel väga varieeruv.
DNA reparatsioon jaotub kaheks alaosaks, sõltuvalt sellest, kas DNA-ahelad on katkenud või mitte:
DNA repatasioonimehhanismid jaotuvad kolmeks põhitüübiks:
NER on võimaldanud bakteritel elada erinevates kahjulike keskkonnatingimustega niššides. Bakteriaalse elu tekkimisel (3 miljardit aastat tagasi) oli Maale jõudva ultraviolettkiirguse hulk 2–3 suurusjärgu võrra suurem kui praegu. Selline keskkond aitas bakteritel tekitada vajaliku kaitsesüsteemi – DNA reparatsioonimehhanismid. UV-valgus tekitab DNA-s peamiselt kahte fotoprodukti ehk kahjustust: tsüklobutaani pürimidiini dimeere ja 6-4 fotoprodukte. Neid kahjustusi parandatakse evolutsiooniliselt konserveerunud mehhanismidega, milleks on NER ning fotoreaktivatsioon.[2]
Escherichia coli's teostatakse NER-i UvrABC endonukleaasse ensüümkompleksi toimel. See kompleks koosneb tegelikult neljast Uvr-valgust: UvrA, UvrB, UvrC ja UvrD (DNA helikaas II).
UrvA ja UrvB moodustavad kompleksi, mis skaneerib DNA-d, otsides vigu. Kui viga leitakse, siis UrvA vabaneb ning UvrB lõhub ära ahelatevahelised vesiniksidemed (H-sidemed). Seejärel ühineb UvrB-DNA kompleksiga UvrD, mis indutseerib UvrC-d (endonukleaas) tegema katked 8 nukleotiidi kaugusel kahjustuse 5’-otsast ja 4 nukleotiidi kaugusel kahjustuse 3’-otsast. Nii tekitatakse 12 nukleotiidiline üksikahelaline ala ehk 12-mer, mis kõrvaldatakse DNA-st UvrD toimel. Järgnevalt sünteesib DNA polümeraas Pol I tühimiku täis ja DNA ligaas ühendab DNA-ahelad.[1]
Eukarüootidel on NER seotud 15 valguga ning jaguneb kahte klassi:
Nende kahe klassi peamine erinevus seisneb viisis, kuidas valgukompleksid DNA-vigastused üles leiavad.[1] GGR korral leiab vea üles XPChHR23B kompleks, TCR korral inhibeeritakse initsiatsioon RNA polümeraas II blokeerimisega.[5] Pärast vea avastamist toovad mõlemad reparatsioonid kohale eukarüootse transkriptsioonifaktori TRIIH. TRIIH on valgukompleks, mis koosneb 10 alaüksusest, sealhulgas ka DNA helikaas, mille toimel DNA avatakse vigastuse piirkonnas. Inimese puhul kõrvaldatakse 24–32 aluspaari pikkune lõik, tühimik täidetakse DNA polümeraasiga ning DNA ligaas ühendab DNA-ahelad.
Kahe viimase haiguse korral pole tegu nahavähi tekkega, vaid neuroloogiliste nähtustega, vaimse alaarenguga.[1]
Eestis uuritakse nukleotiidide väljalõikereparatsiooni prokarüootides Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetoolis.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.