Nitritid on lämmastikushappe soolad. Nitrit ioon keemilise valemiga NO2− on anioon sümmeetriliste N-O sidemetega. Terve O-N-O molekul moodustab 120° nurga. Protoneerimisel on saaduseks nõrk hape. Nitritit saab oksüdeerida või redutseerida ning tulemus oleneb oksüdeerijast/redutseerijast. Nitrit on ka ligand, mis suudab siduda metalle viit erinevat moodi. Nitrit on ka oluline biokeemias lämmastikmonooksiidi allikana. Orgaanilises keemias esineb NO2 rühm happe estrites ja nitro ühendites. Enamik nitriteid on vees lahustuvad ja mürgised. Looduses tekivad nitritid eeskätt bioloogilise reduktsiooni vaheühendeina, seetõttu neid loodustingimustes enamasti suurtes kontsentratsioonides ei leidu.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Struktuur
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
