Nikolai Buhharin

Nikolai Buhharin (vene Николай Иванович Бухарин; 9. oktoober (vkj 27. september) 1888 Moskva – 15. märts 1938 Moskva oblast Kommunarka) oli bolševik, Oktoobrirevolutsiooni juhte ja Nõukogude Liidu riigitegelane, aastail 1924–1929 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige ning 1926–1929 Kominterni juht.

Nikolai Buhharin

Sünniaeg	9. oktoober 1888
Sünnikoht	Moskva
Surmaaeg	15. märts 1938
Erakond	VSDTP/VSDT(b)P/VK(b)p/ÜK(b)P
Amet	ajalehe "Pravda" toimetaja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige (1924–1929) Kominterni juht (1926–1929)

Elulugu

Nikolai Buhharin oli pärit õpetajate perekonnast, aastail 1907–1910 õppis ta Moskva ülikooli majandusteaduskonnas.

Buhharin liitus bolševikega juba 1906, vaid 18-aastaselt, ning poliitilise tegevuse eest karistati teda korduvalt.

Pärast veebruarirevolutsiooni valiti ta 1917. aastal Moskva tööliste Saadikute Täitevkomitee liikmeks ja Moskva linnaduumasse.

Pärast bolševike võimuhaaramist oktoobrirevolutsiooni tulemusena sai temast 1918. aastal kommunistliku partei tähtsaima ajalehe Pravda toimetaja. Poliitiliselt oli ta vasakkommunistide positsioonil.

Buhharin oli vastu Brest-Litovski rahu sõlmimisele, arvates, et peab jätkama maailmarevolutsiooni, nagu soovis ka Lev Trotski. Hiljem muutis ta oma vaateid aga kardinaalselt.

1920. aastatel oli Buhharin üks olulisimaid NSV Liidu poliitikuid, sealhulgas "Uue majanduspoliitika" (NEP) põhiline kaitsja ja edendaja. Buhharini kavade järgi oleks sarnane majanduspoliitika pidanud jätkuma ka pärast 1928. aastat, kuid Jossif Stalin arvas teisiti ning alustas majanduse tsentraliseerimist ja kollektiviseerimist.

Buhharin toetas Stalinit selle parteisiseses võimuvõitluses Trotski, Lev Kamenev ja Grigori Zinovjevi vastu.

1928–1929 üritas Buhharin Stalinile vastu seista, kuid see lõppes tema jaoks halvasti. Ta arvati ÜK(b)P KK Poliitbüroost välja ning ta rehabiliteeriti osaliselt ning ta sai 1934. aastal Izvestija toimetajaks.

Pärast Stalini poolt ainuvõimu haaramist Nõukogude Liidu kommunistlikus parteis sai temast partei juhtiv teoreetik ning nii lõi tegelikult just tema Stalini kuulsa teesi sotsialismi ehitamisest ühel maal ning ka 1936. aasta Nõukogude Liidu konstitutsiooni.

Nikolai Buhharin mõisteti süüdi Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki süüasja raames. Prokurör Andrei Võšinski iseloomustas Buhharinit kui "rebase ja sea neetud ristsugutist" , kes "üritas siin kogu oma jälkide kuritegude košmaari" õigustada mingite ideeliste vaadetega. Buhharin hukati 1938. aasta märtsis.

Karjäär

• 1917–1934, VK(b)P ja ÜK(b)P Keskkomitee liige;
• 1924–1929, ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige;
• 1917–1929, ÜK(b)P Keskkomitee ajalehe Pravda vastutav toimetaja;
• 1919–1929, Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige;
• 1929–1932, Kõrgema Rahvamajandusnõukogu Presiidiumi liige;
• 1932– NSV Liidu Rasketööstuse Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige;
• 1934–1937, ajalehe Izvestija toimetaja;
• 1935 NSV Liidu Konstitutsioonilise komisjoni liige;
  • Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee liige.