From Wikipedia, the free encyclopedia
Joseph Nicéphore Niépce (7. märts 1765 Chalon-sur-Saône – 5. juuli 1833 Saint-Loup-de-Varennes) oli prantsuse leiutaja, üks fotograafia rajajaid ja pioneere.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Joseph Nicéphore Niépce | |
|---|---|
 Lisa pildiallkiri. | |
| Sünninimi | Joseph Nicéphore Niépce |
| Sünniaeg |
7. märts 1765 Chalon-sur-Saône |
| Surmaaeg |
5. juuli 1833 (68-aastaselt) Saint-Loup-de-Varennes |
| Rahvus | prantslane |
| Tegevusala | leiutaja |
| Abikaasa | Agnés Roméro |
| Lapsed | Isidore Niépce |
| Autogramm | |
 | |
Varaseim säilinud foto "Vaade aknast Le Gras's" (prantsuse keeles "Vue de la fenêtre du domaine du Gras") on tehtud 1826. aastal, kasutades pimekambrit (camera obscura).
1786. aastal alustas Nicéphore Niépce õpinguid Angersis, kuid lahkus sealt 1788 ja astus Chalon-sur-Saône'i piirivalvesse. 1789. aastal algas Prantsuse revolutsioon ja 1792 pidi Nicéphore astuma Prantsuse revolutsioonilisse armeesse. 1794. aastal lahkus ta armeest, kolis koos vanema venna Claude'iga Nice'i ja abiellus Agnés Roméroga. Järgmisel aastal sündis neil poeg Isidore.
1797. aastal reisis Nicéphore koos pere ja vennaga Sardiiniasse, kuid aasta hiljem naasid nad Nice'i, kus vennad kavandasid oma esimesi fotograafiaprojekte. 1801. aastal kolis Nicéphore pere ja vennaga tagasi Chalon-sur-Saône'i, kus nad hakkasid juhtima perekondlikku kinnisvaraettevõtet, mida oli varem juhtinud nende ema (kuni aastani 1785, mil tema abikaasa suri).
Fotograafia ei olnud esialgu Nicéphore'i peamine huviobjekt. Nicéphore ja Claude kulutasid kogu oma päranduse pyreolophore'i ehk ühe esimese sisepõlemismootori leiutamisele. Pyreolophore suutis paadi mööda jõge ülesvoolu sõitma panna. 1807. aastal said vennad Niépce'id sellele kümneks aastaks patendi. 1816, aasta enne patendi aegumise tähtaega, reisis Claude Chalon-sur-Saône'ist Pariisi ja sealt 1817. aastal Inglismaale, et üritada leiutisele laialdasemat kasutust leida. Pärast venna lahkumist hakkas Nicéphore tegema fotograafiakatsetusi.
Nicéphore Niépce on maailmas esimene, kes 1820. aastatel sai püsivaid kujutisi, mis olid “joonistatud valguse abil”. Tema peamiseks huviks oli graafika reprodutseerimine ja graafikatehnikas teostatud kunstiteoste reprodutseerimine. Trükikõlblike litograafiliste kivide valmistamise katseid alustas Niépce 1816. aastal, seejärel eksperimenteeris ta pimekambriga. Esimesed negatiivsed kujutised sai Niépce 1820. aastate algul. Niépce'i heliogravüür 1822. aastast, mis on arvatavasti maailma esimene, oli gravüür Pius VII-st, kuid teose originaal on hävinud. Paberile saadud trükised olid Niépce'i tegelikuks ambitsiooniks – seda protsessi hakkas ta nimetama heliograafiaks ehk päikese abil joonistamiseks.
Niépce'i esimene edukas katse loodust fotograafiliselt jäädvustada õnnestus tänu valgusele ja 1826. aastal sündiski maailma esimene foto: koduõuevaade oma töötoa aknast. Heliograafi nimi on "Vaade aknast Le Gras's" (prantsuse keeles Vue de la fenêtre du domaine du Gras). Niépce kasutas vask- ja tinaplaate, mis olid kaetud bituumeni, lavendliõli ja petrooleumi seguga. Ta asetas plaadi objektiiviga varustatud pimeruumis (camera obscura) kujutise tekkimise tasapinnale, kujutise saamiseks vajalik säriaeg oli 4–8 tundi. Selle tulemusel sai Niépce negatiivse reljeefse kujutise, mille kattis trükivärviga ja tegi sellest positiivsed pabertõmmised.
1829. aastal hakkas Niépce fotograafiaprotsesside uurimiseks tegema koostööd Jacques Louis Mandé Daguerre'iga. Katsetes kasutati joodiaurudes tundlikustatud tina- ja hõbeplaate, millel oli küll suurem valgustundlikkus, kuid saadud kujutis säilis vaid mõne minuti. 1832. aastal arendasid nad koos välja nn physautotype'i protsessi, milles kasutati lavendliõli. Pärast Niépce'i surma aastal 1833 jätkasid tema poolelijäänud tööd Daguerre ja Niépce'i poeg Isidore. Nad töötasid välja Niépce'i ideega sarnaneva uue tehnoloogia: kujutis muudeti nähtavaks elavhõbeda aurudes ja seejärel kinnitati keedusoola abil. Daguerre hakkas seda nimetama dagerrotüüpiaks.
Joseph Nicéphore Niépce suri ootamatult 1833. aastal – ükski tema leiutis polnud ametlikult tunnustatud. Hiljem on ajaloolased taasväärtustanud Niépce'i leiutisi ja nüüd on üldteada, et tema heliograafia protsess oli esimene edukas näide sellest, mida nüüd nimetatakse fotograafiaks: pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul.
Alates 2008. aastast on Niépce'i foto “Vaade aknast Le Gras's” eksponeeritud Harry Ransomi humanitaaruuringute keskuses Texase Ülikoolis Austinis. Pikka aega arvati, et pilt on hävinud, kuid 1952. aastal leidsid heliogravüüri (nagu Niépce oma leiutise oli nimetanud) fotoajaloolased Alison ja Helmut Gernsheim. Kodaki laboril oli tegemist, et seda korralikult reprodutseerida, lõpptulemusena aga saadi koopia, mis aastakümnete jooksul on läbi käinud vist kõikidest vähegi tõsisematest fotoajakirjadest ja -raamatutest.
Kuu kraater Niepce on nime saanud Joseph Nicéphore Niépce'i järgi.
Alates 1955. aastast antakse Prantsusmaal alla 50-aastasele kutselisele fotograafile, kes on elanud ja töötanud Prantsusmaal üle kolme aasta, Joseph Nicéphore Niépce'i auks välja Niépce'i auhinda.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
