Nörten-Hardenberg
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nörten-Hardenberg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Valla pindala on 54,08 km². 31. detsembril 2017 elas seal 8178 inimest.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2019) |
| Nörten-Hardenberg | |
|---|---|
 | |
| Pindala: 54,1 km² (2017)[1] | |
| Elanikke: 8683 (31.12.2023)[2] | |
| Koordinaadid: 51° 38′ N, 9° 56′ E | |
 Valla asend Northeimi kreisis |
Vald asub Leine jõe ääres, umbes 10 km Northeimist edelas ja 10 km Göttingenist põhjas. Keskus paikneb Nörtener Waldi jalamil, kuid suured osad vallast on Leinegrabenis, Sollingi ja Harzi vahelisel madalikul.
Ajalugu
Hardenbergi loss, esmamainitud 1101. aastal, ehitati Mainzi kuurvürstide poolt. Nende ministeriaalid (või burgmannid) olid Rosdorfi isandad, kes saadeti välja 1287. aastal, nende järglased olid Thüdinghauseni (Moringeni lähedal) isandad, kes võtsid nime Hardenbergi rüütlid (neid ei tohi segi ajada Vestfaali Hardenbergi lossi aadliperekonnaga Velberti lähedalt, kes hääbusid 1450. aastal). Üks haru läks 1340. aasta paiku Taani, hääbus hiljem, Anne Hardenberg kuulus sinna. Perekond omandas veel varandust Nörten-Hardenbergi lähedal, samuti teistes Põhja-Saksamaa piirkondades. 1409. aastast alates jagunes Hardenbergi loss perekonna kahe haru vahel. 1698. aastal äikeses osaliselt hävinuna jäeti loss 1720. aastal maha ja muutus vareks. 1778. aastal krahvideks ülendatud Hardenbergi perekond, kelle kõige silmapaistvamad liikmed olid Preisi peaminister Karl August von Hardenberg ja luuletaja Novalis, on siiani pärandvara omanik. 1710. aastast elab perekond naabruses mõisahoones. 1700. aastal asutasid nad Hardenberg-Wiltheni piiritusetehase, mis on täna Saksamaa suuruselt teine alkoholitootja.
Hardenbergi loss, 1648
Hardenbergi lossi vare
Hardenbergi mõisahoone
Katoliku kirik
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.