Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Nõrk vastastikmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (${\displaystyle d\to u}$ aatomituumade beetalagunemisel tuumareaktorites ja tähtedes termotuumareaktsioonides ${\displaystyle u\to d}$). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult liitosakesi, hadroneid, siis sellise ülalmainitud protsessi tagajärjel muundub prooton neutroniks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede supernoovaplahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik elemendid, mille järjenumber keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on suurem kui raual.

Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastastikmõju massiivsed (≥80 GeV, umbes 100 prootoni massi) Z- ja W-bosonid. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastastikmõjul väga väike mõjuraadius (10^–18 meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui aatomituuma läbimõõt. Teiste vastastikmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: Tugeva vastastikmõju reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus.)

Nõrga vastastikmõju kohta on teada vaid jõu suurus. Täpsemat matemaatilist valemit ei teata.

Nõrka vastastikmõju tunnevad kõik vasakukäelised leptonid ja kvargid. See on ainus vastastikmõju, mis rikub P-sümmeetriat ehk paarsussümmeetriat ning CP-sümmeetriat ehk laengu-paarsuse sümmeetriat.