Itaalia ajakirjanik, kurjategija ja poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Benito Amilcare Andrea Mussolini VR III/1 (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945 Giulino) oli Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa Kolmanda Riigi marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (Salò vabariik).
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Benito Mussolini | |
---|---|
Itaalia peaminister | |
Ametiaeg 31. oktoober 1922 – 25. juuli 1943 | |
Eelnev | Luigi Facta |
Järgnev | Pietro Badoglio |
Itaalia fašistide duce | |
Ametiaeg 23. märts 1919 – 28. aprill 1945 | |
Eelnev | Positsioon loodi |
Järgnev | Positsioon kaotati |
Itaalia Sotsiaalse Vabariigi duce | |
Ametiaeg 23. september 1943 – 25. aprill 1945 | |
Eelnev | Ametikoht loodi |
Järgnev | Ametikoht kaotati |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Benito Amilcare Andrea Mussolini |
Sünniaeg |
29. juuli 1883 Predappio, Itaalia |
Surmaaeg |
28. aprill 1945 (61-aastaselt) Giulino di Mezzegra, Itaalia |
Erakond |
Itaalia Sotsialistlik Partei (1901-1914) Fasci Italiani di Combattimento (1914-1921) Rahvuslik Fašistlik Partei (1921-1943) Vabariiklik Fašistlik Partei (1943-1945) |
Abikaasa | Rachele Mussolini (1915-1945) |
Elukoht | San Cassiano kalmistu, Predappio, Itaalia (viimne puhkepaik) |
Elukutse |
ajakirjanik romaanikirjanik õpetaja |
Autogramm | |
Sõjaväeline karjäär | |
Truudusvanne | Itaalia kuningriik |
Teenistus |
Itaalia kuninglik armee: 11. bersaglieri rügement |
Teenistusaeg | 1915-1917 |
Auaste |
Impeeriumi esimene marssal Kapral |
Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Teine Itaalia-Etioopia sõda Itaalia sissetung Albaaniasse Itaalia-Kreeka sõda Teine maailmasõda |
Autasud | Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk (1925) |
Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (1910–1911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L'Avanti ('Edasi').
Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 Itaalia sotsialistide parteist välja ja oli kuni sõja lõpuni Antandi valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fašistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".
Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31. oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifašistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile.
Saksamaal võimule tulnud Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia.
Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini Operatsioon Tamm käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aasta 28. aprillil lasti Mussolini Como järve äärses Giulino külas maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees.
„Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.[1]“
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.