Mihkel Rõuk (5. september 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 25. september 1941 Sevurallagi vangilaager, Sverdlovski oblast) oli eesti kooli- ja ühiskonnategelane ning poliitik. Ta oli Rahvuskogu liige.
| Mihkel Rõuk | |
|---|---|
 Türi algkooli juhataja Mihkel Rõuk (1938) | |
| Sünniaeg |
5. september 1891  Kabala vald, Viljandimaa, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
| Surmaaeg |
25. september 1941 Sosva, Serovi rajoon, Sverdlovski oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | eestlane |
| Kodakondsus |
 Eesti |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Elukutse | õpetaja |
| Töökoht | Türi Gümnaasium |
| Abikaasa | Maria Rõuk (Leppik) |
| Lapsed |
Ilme Rõuk (Tari), Virve Rõuk |
| Vanemad |
Mihkel Rauk, Marie Rõuk |
Mihkel Rõuk sündis 1891. aasta 5. septembril Viljandimaal Kabala vallas taluomaniku pojana. Pärast alghariduse omandamist kohalikus vallakoolis õppis ta Eesti Aleksandrikoolis ja Viljandi linnakoolis. Lisaks võttis ta kursuseid Tartu Ülikoolist botaanikas ja keemias ning omandas eksternina õpetajakutse.[1]
Õpetajana töötas Rõuk Karksi-Nuia algkoolis, Narva-Jõesuu, Koordi ja Koigi ministeeriumikoolis. 1915. aasta 1. novembril sai temast Türi kroonu algkooli õpetaja ja juba järgmisel aastal algkooli juhataja.[2] Selles ametis töötas ta ligi 30 aastat, kuni 1941. aastal Venemaale küüditamiseni.[3]
Ühiskondlik tegevus
Rõuk võttis osa ka seltskonna- ja omavalitsusetööst. Ta oli Eesti Vabariigi ajal volinik peaaegu kõigis Türi alevi- ja linna volikogudes. Mitu korda valiti Rõuk volikogu juhatajaks. Tema algatusel ehitati Türile uus koolimaja ning rajati uus progümnaasium, mis muudeti 1924. aastal aiandusmajandusgümnaasiumiks ja töötas kuni 2011. aastani.[2][4] Samuti pani Rõuk aluse Türi ühistegevusele, mille tulemusena rajati Türi ühispank. Rõuk valiti ka ühispanga nõukogu liikmeks. Rõuku loetakse ka üheks Võhma tapamaja asutajaks, kus ta ka juhatuses oli. Rõuk kuulus ka Türi põllumeeste konventi ning pidas talu Võhma lähedas Kabala vallas.[1]
Kaitseliitu astus Rõuk kohe pärast seda, kui see organisatsioon loodi. Ta oli Järva maleva propagandapealik ja Türi malevkonna noorkotkaste vanem.[1] Rõugu tegevust tunnustati Kotkaristiga.[5]
Poliitiline tegevus
Iseseisvas Eesti Vabariigis tegutses Rõuk rahvuslikku süsteemi toetavalt. Ta astus Eesti Rahvaerakonda ning osales 1926. aasta valimistel selle partei nimekirjas Järva valimisringkonnas.[6] Pärast parteide keelamist oli Rõuk tegev ka Isamaaliidus. Ta oli Järva maakomitee juhatuse liige ning Türi osakonna abiesimees.[1]
Rõuk valiti 1937. aastal Rahvuskogu esimesse kotta, kus 80 liiget töötas välja uut Eesti põhiseadust.[1] Rõuk kandideeris Riigivolikokku Türi valimisringkonnas nii 1938. aasta kui ka 1940. aasta valimistel, kuid 1938. aastal ei osutunud ta valituks ning 1940. aastal sunniti ta oma kandidatuurist loobuma.[7]
Surm
Pärast Nõukogude okupatsiooni algust Eestis arreteeriti Rõuk juuniküüditamise ajal 14. juunil 1941 Türil. Ta küüditati Siberisse, Sverdlovski oblasti, kus ta paigutati Sevurallagi vangilaagrisse. Ta suri eeluurimisel 25. oktoobril 1941.[8][9]
Isiklikku
Rõuk abiellus Türi Algkooli õpetaja Maria Rõukiga (sündinud Leppik, 1889–1979), kellega nad said kaks tütart: Ilme Rõuk (hiljem Tari, 1922–2017) ja Virve Rõuk (1924–2016). Lisaks Mihklile küüditati ka tema pere, kes vabanesid asumiselt 1957. aastal.[9][10]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
