Midway saared

Midway saared ehk Midway atoll (ka Midway saar; havai keeles: Kuaihelani, "taeva selgroog"; Pihemanu, "lindude vali mürin") on Vaikses ookeanis asuvad saared, mille pindala on 6,2 ruutkilomeetrit.

Midway saared
Midway saared 2008. aastal
Ümbritseb	Vaikne ookean
Koordinaadid	28° 12′ 27″ N, 177° 21′ 0″ W
Pikkus	8 km
Laius	8 km
Kõrgeim koht	13,1 m üle merepinna

Midway paikeb Põhja-Ameerika ja Aasia vahel mõlemast ligikaudu võrdsel kaugusel ning sai oma asukoha järgi ka nime. See on ainus saar Hawaii saarestikus, mis ei kuulu Hawaii osariiki. Erinevalt teistest Hawaii saartest järgib Midway Samoa aega (UTC−11:00, st üksteist tundi koordineeritud universaalajast tagapool), mis jääb Hawaiil kasutatavast Hawaii-Aleuudi ajavööndist tund aega maha. Midway on riiklik looduskaitseala, mis hõlmab 239 165,77 hektarit merd ja maad ning seda haldab Ameerika Ühendriikide kala- ja metsloomade teenistus (FWS). Looduskaitseala on osa suuremast Papahānaumokuākea rahvuslikust meremonumendist.

Midway avastati 5. juulil 1859.

Aastatel 1941–1993 asus atollil Ameerika Ühendriikide merelennuväebaas, mis mängis 4.–6. juunil 1942 otsustavat rolli Midway lahingus. Midwayl paiknenyd üksused toetasid USA mereväe rünnakut Jaapani üksuste vastu ning uputasid mitmed olulised Jaapani sõjalaevad. Lahingut peetakse üheks Teise maailmasõja pöördepunktiks.

Geoloogia

Midway saared kuuluvad Hawaii-Imperaatori ahelikku ning on sarnaselt aheliku teiste saartega kuuma täpi vulkanismi tekitatud. Kuum täpp on tänapäeval Hawaii saare all. Saared tekkisid umbes 28 miljonit aastat tagasi ja kujutasid endast algselt üle merepinna ulatuvaid basaltseid vulkaane. Tänapäevaks on saarte vulkaaniline osa jahtumise, erosiooni ja isostaatilise korrektsiooni tõttu merepinnast madalamale vajunud, kuid basaldi peal on ligikaudu 150–400 meetri paksune korallriff, mis moodustab ka saari ümbritseva äärisrifi. Seetõttu koosnevad saared tänapäeval lubjakivist, mitte enam basaldist.

• 
  Midway saared novembris 1941
• 
  Midway atolli mitteametlik lipp