Tagaaju ehk metentsefalon (ladina metencephalon ) on kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paiknev peaaju osa.[1] Koos müelentsefaloniga on ta embrüonaalses arengujärgus rombaju osa, temast arenevad väikeaju ja sild (pons).
Fülogeneetiliselt loetakse taga-, piklik-, kesk- ja vaheaju peaaju vanemateks osadeks.[2]
Tagaaju areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
Madudel
Madude embrüotel on metatalamus tuvastatav üsna kohe peale munade väljutamist.[3]
Imetajatel
Inimestel
Tagaaju juurde kuuluvad (Varoliuse) sild ja väikeaju.
Sild
Varoliuse sild (pons cerebri Varolii) on ventraalse pinna poolt vaadatuna lai valge ristiasetsev mõigas, mis on tagantpoolt piiristatud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle ajukese silla säärteks. Sillast väljuvad peaajunärvide VI ja V paari juured. Nende närvide tuumad leiduvad silla dorsaalses osas.
Kraniaalnärvid
Tagaajus paikneb osa peaaju neljandast vatsakesest - rombauk (fossa rhomboidea).
Tagaajus paiknevad V- VIII kraniaalnärvide osad:
- V kolmiknärv (nervus trigeminus);
- VI eemaldajanärv (nervus abducens);
- VII näonärv (nervus facialis);
- VIII esiku-teonärv (nervus cochlearis).
Tuumad
- hammastuum (väikeajus) (nucleus dentatus)
- keratuum (väikeajus) (nucleus globosus)
- korktuum (väikeaju valgeaines) (nucleus emboliformis)
- motoorsed tuumad (nuclei motorii)
- punatuum (nucleus ruber)
- sillatuumad (nuclei pontis)
- telgiharjatuum (väikeajus) (nucleus fastigii)
- teotuumad (nuclei cochleares)
- nucleus sensibilis pontinus.
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
