Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas. See asus Ruhri jõe mõlemal kaldal piki Volme ja Lenne jõge.

Grafschaft Mark (de) Marki krahvkond 12. sajand – 1806
Vapp
Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes 1560. aastast, Marki krahvkond punasega
Valitsusvorm	feodaalmonarhia
Osa	Saksa-Rooma riigist
Pealinn	Hamm

Marki krahvid kuulusid kõige võimsamate ja mõjukamate Vestfaali isandate sekka Saksa-Rooma riigis. Nime Mark meenutab tänapäeva Märkischer Kreis Ruhri jõest lõunas, Nordrhein-Westfalenis Saksamaal. Põhjaosa (Lippe jõest põhja pool) kutsutakse ikka veel Hohe Mark ("Ülem-Mark"), samas endine "Alam-Mark" (Ruhri ja Lippe jõe vahel) on tänapäeval enamalt jaolt liidetud Ruhrimaaga.

Geograafia

Marki krahvkond hõlmas ligikaudu 3000 km² ning laius Lippe ja Aggeri jõe vahel (põhi-lõuna) ning Gelsenkircheni ja Bad Sassendorfi vahel (lääs-ida). Idast läände voolav Ruhr eraldas krahvkonna kaheks piirkonnaks: põhjas viljakas Hellweg-Börde madalik ja lõunas Süderberglandi küngastik (Sauerland). Krahvkonna lõunaosas voolas lõunast põhja Lenne jõgi. Lenne alamjooksu piirkonnas oli Limburgi krahvkond (1243–1808), Bergi lään.

Marki krahvide von de Marck või de la Marck residents oli alguses Burg Altena Sauerlandi piirkonnas, kuid viidi 1220. aastatel üle Burg Marki Hammi lähedal. Krahvkond külgnes Vest Recklinghauseni, Dortmundi krahvkonna, Münsteri piiskopkonna, Limburgi krahvkonna, Werdeni kloostri ja Esseni kloostriga.

Ajalugu

Altena loss ja Lenne

Kuuludes esialgu Bergi krahvide kõrvalliinile Altenas, tekkis territoorium Berg-Altena nime all aastal 1160. Umbes 1198. aastal ostis krahv Friedrich I Mark Oberhofi, Kölni peapiiskopi Philipp von Heinsbergi läänimehe, Rüdenbergi aadliku territooriumil oleva kihelkonnamaa (Feldmark). Sinna laskis Friedrich ehitada Marki lossi (Burg Mark) uute "Marki krahvide" residentsiks. Lähedalasuva Hammi linna asutas aastal 1226 tema poeg krahv Adolf I, varsti sai see kõige tähtsamaks asulaks krahvkonnas ja seda kasutati sageli residentsina.

1288. aasta Worringeni lahingus võitles krahv Eberhard I Brabanti hertsogi Johann I ja Bergi krahvi Adolf V poolel oma lääniisanda, Kölni peapiiskopi Siegfried von Westerburgi, Vestfaali titulaarhertsogi vastu. Kuna Brabant ja selle liitlased olid võidukad, omandas Marki krahvkond ülemvõimu Lõuna-Vestfaalis ja saavutas sõltumatuse Kölni peapiiskopkonnast. Marki territoorium oli pikka aega piirdunud maadega Ruhri ja Lippe jõe vahel ("Alam-Mark"). Uued territooriumid põhjas ("Ülem-Mark") omandati 14. sajandi jooksul sõdades vürstliku Münsteri piiskopkonna vastu.

Aastal 1332 abiellus krahv Adolf II Kleve krahvi Dietrich VIII tütre Margaretega. Adolfi noorem poeg Adolf III omandas aastal 1368, pärast Dietrichi venna, krahv Johanni surma Kleve krahvkonna Reini läänekaldal. Aastal 1391 päris Adolf III oma vanemalt vennalt Engelbert III-lt ka Marki ja ühendas aastal 1394 mõlemad krahvkonnad kui "Kleve-Mark".

Aastal 1509 abiellus Kleve-Marki pärija Johann III Bergi ja Jülichi hertsogi Wilhelm IV tütre Mariaga. Aastal 1511 päris ta oma äia Jülich-Bergis ja aastal 1521 oma isa Kleve-Markis, mille tulemusena valitses ta personaalunioonis peaaegu kogu tänapäeva Nordrhein-Westfaleni territooriumi, välja arvatud kiriklikud riigid. Jülich-Kleve-Bergi dünastia hääbus aastal 1609, kui vaimuhaige viimane hertsog Johann Wilhelm suri. Järgnes pikk vaidlus pärandi üle, enne kui Marki territoorium koos Kleve ja Ravensbergiga anti Brandenburgi kuurvürstile Johann Sigismundile 1614. aasta Xanteni lepinguga (üldiselt heaks kiidetud aastal 1666). Pärast aastat 1701 sai see Preisi kuningriigi osaks.

Aastal 1807 läks Marki krahvkond Tilsiti rahuga Preisimaalt Prantsusmaale. Aastal 1808 andis Napoleon Marki üle Bergi suurhertsogkonnale, mis jagati neljaks departemanguks sarnaselt Napoleoni Prantsusmaaga. Mark oli Ruhri departemangus kuni Prantsuse võimu varisemiseni aastal 1813, kus see läks tagasi Preisimaale.

Preisimaa haldusreform 30. aprillist 1815 pani Marki Vestfaali provintsi Arnsbergi valitsemisringkonda (Regierungsbezirk). Hohenzollernite Preisimaa valitsejad jäid "Preisimaa Marki krahvkonna" krahvideks aastani 1918. "Marki krahvkond" ei oma enam ametlikku tähendust, kuid seda kasutatakse mitteametlikult viitamiseks piirkonnale Nordrhein-Festfalenis.

Marki krahvid

1791. aasta Marki krahvkonna kaart, saksa kartograaf Friedrich Christoph Müller (1751–1808)

Marki dünastia on Bergi dünastia kõrvalharu. Teine säilinud Bergi dünastia liin (palju vanem, kuid vähem tähtis Euroopa ajaloos) on Isenbergi krahvid, siis Limburgi ja Limburg-Stirumi krahvid.

• 1160–1180 Eberhard I
• 1180–1198 Friedrich
• 1198–1249 Adolf I
• 1249–1277 Engelbert I
• 1277–1308 Eberhard I
• 1308–1328 Engelbert II
• 1328–1347 Adolf II
• 1347–1391 Engelbert III
• 1391–1393 Adolf III
• 1393–1398 Dietrich
• 1398–1448 Adolf IV
• 1437–1461 Gerhard, regent
• 1448–1481 Johann I
• 1481–1521 Johann II
• 1521–1539 Johann III
• 1539–1592 Wilhelm
• 1592–1609 Johann Wilhelm

Liin hääbus

Hohenzollernid

• 1614–1619 Johann Sigismund
• 1619–1640 Georg Wilhelm
• 1640–1688 Friedrich Wilhelm I
• 1688–1713 Friedrich I
• 1713–1740 Friedrich Wilhelm I
• 1740–1786 Friedrich II
• 1786–1797 Friedrich Wilhelm II
• 1797–1807 Friedrich Wilhelm III

Sai Prantsusmaale 1807. aasta Tilsiti rahuga, liidendati Bergi suurhertsogkonnaga'