From Wikipedia, the free encyclopedia
Marinus II (ka Martinus III) oli paavst 942–946. Ta oli 128. paavst.
Marinus II | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 30. oktoober 942 |
Valitsemisaja lõpp | mai 946 |
Eelkäija | Stephanus VIII |
Järeltulija | Agapetus II |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | mai 946 |
Surmakoht | Rooma |
Marinus (Marino) oli sündinud Roomas. Ta oli Leo VII ajal San Ciriaco alle Terme kardinalpreester.
Marinuse nimekuju kirjutati 13. sajandil Martinusena, mistõttu tollal peeti teda kolmandaks samanimeliseks paavstiks, kuid tegelikult pole Martinus III nimelist paavsti ajaloos kunagi olnud.
Marinus II valiti paavstiks 30. oktoobril 942 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel. Salvador Miranda järgi võis ta paavstiks saada ka novembris 942.
Ta pühitseti ametisse enne 11. novembrit 942.
Marinus II noomis Capua piiskoppi Siccot, kes oli võõrandanud San Angelo in Formise kiriku varasid, mis kuulusid Monte Cassino kloostri jurisdiktsiooni alla.
Ta kinnitas 942 Schildesche kloostri, 4. veebruaril 943 bullaga "Quotiens illa tribui" Vézelay kloostri, 27. märtsil 943 bullaga "Quoniam semper sunt" Fulda kloostri ja 21. jaanuaril (või 21. juunil) 944 bullaga "Convenit apostolico moderamini" Monte Cassino kloostri privileegid.
Ta kohustas suvel 945 Monte Cassino kloostri abti Balduinot (Baldwin) haldama San Paolo fuori le Mura kloostrit.
Ta sätestas Fulda kloostri kuulumise paavsti jurisdiktsiooni alla.
Marinus II kinnitas 11. novembril 943 Benevento piiskopkonna privileegid.
Ta andis mais 944 bullaga "Convenit apostolico moderamini" privileege Santa Maria in Fornovo kirikule.
Marinus II kinnitas 946 Mainzi peapiiskopi Friedrichi paavstlikuks vikaariks Saksamaal.
Marinus II määras kolm uut kardinali: hilisema paavsti Agapetus II, hilisema paavsti Johannes XII ja Sutri piiskopi Bonifatiuse (Bonifazio).
Marinus II suri mais (teistel andmetel aprillis või juunis) 946 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Eelnev Stephanus VIII |
Rooma paavst 942–946 |
Järgnev Agapetus II |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.