Margrethe II
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid; sündinud 16. aprillil 1940) on Taani kuningliku perekonna liige, kes oli kuninganna aastatel 1972–2024.
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2020) |
| Margrethe II | |
|---|---|
 | |
| Taani kuninganna | |
|
Ametiaeg 14. jaanuar 1972 – 14. jaanuar 2024 | |
| Eelnev | Frederik IX |
| Järgnev | Frederik X |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid |
| Sünniaeg |
16. aprill 1940 Kopenhaagen, Taani |
| Abikaasa | Henrik |
| Autogramm |
 |
Ta on Taani kuninga Frederik IX ja Rootsi printsess Ingridi tütar ning kuulub Glücksburgi dünastiasse. Tema abikaasa oli Taani prints Henrik (1934–2018).
Kuninganna Margrethe II võõrustas 42 ametlikku riigivisiiti ja võttis ise ette 55 ametlikku riigivisiiti. Ta külastas 27.–28. juulil 1992 toimunud riigivisiidil ning 2001. ja 2019. aastal toimunud eravisiidil ka Eestit.
Kuningannal oli Euroopa kõige moodsama ja progressiivsema monarhi kuulsus, kes on nõus andma ka intervjuusid.[viide?]
Kuninganna Margrethe teatas 2023. aasta viimasel päeval, et loovutab 14. jaanuaril 2024, oma troonile saamise 52. aastapäeval, trooni oma pojale kroonprints Frederikile. Tavaliselt on Taani monarhid jäänud troonile kuni surmani (ainus erand oli Erik III 1146. aastal) ja ka kuninganna Margrethe on varasemates intervjuudes öelnud, et kavatseb jääda kuningannaks kogu eluks, kuid 31. detsembril 2023 teatas ta uusaastatervituses, et kõrge vanusega seotud terviseprobleemide tõttu ei pruugi ta olla suuteline jätkama oma ametivolitusi, eriti pärast ulatuslikku seljaoperatsiooni veebruaris 2023.[1]
Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur.
Printsessi ristivanemad olid Taani kuningas Christian X, Taani prints Knud, Taani prints Axel, Rootsi kuningas Gustav V, Rootsi kroonprints Gustav Adolf, prints Gustav Adolf, Connaughti krahv Arthur, Taani kuninganna Alexandrine, Taani printsess Thyra, Rootsi kroonprintsess Louise, Taani printsess Helena Viktoria, leedi Patricia Ramsay, Preisimaa kroonprintsess Cecile ja Bourbon-Parma printsess Margrethe.
Ehkki Margrethe oli tulevase kuninga vanim järeltulija, ei sündinud ta troonipärijaks, kuna troonipärimisseadus ei lubanud naistel troonile tõusta. Kuna printsessil oli kaks õde, eeldati, et trooni pärib tema onu, Taani prints Knud.
Kuid prints Frederiki ja tema perekonna populaarsus rahva hulgas alustas 1947. aastal põhiseaduse uuendamise protsessi, kui oli selge, et kuninganna Ingrid ei saa enam lapsi. Põhiseaduse parandusega tegeles kaks parlamendi koosseisu ning viimaks viidi 27. märtsil 1953 läbi referendum. Uus seadus lubas ka naistel trooni pärida, kuid seda ainult juhul, kui meessoost järeltulija monarhil puudub.
1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Tema 18. sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessile koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel asendas Margrethe teda istungitel eesistuja kohal.
1960–1961 õppis Margrethe Cambridge'i ülikoolis eelajaloolist arheoloogiat, 1961–1962 Aarhusi ülikoolis, 1963 Sorbonne'i ülikoolis ja 1965 Londoni majanduskoolis politoloogiat.
10. juunil 1967 abiellus printsess Margrethe Prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat'ga (1934–2018). Laborde de Monzepat sai tiitli "Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik" ning tema eesnimi Henri muudeti taanipäraselt Henrikuks.
Kuninglikul paaril on kaks poega: Frederik (1968) ja Joachim (1969). Frederikul on omakorda neli ja Joachimil kaks last.
Frederik IX suri 1972. aastal ning Margrethest sai uue troonipärimisseaduse järgi esimene Taani kuninganna.
Taani kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, mis tähendab, et monarh ei saa iseseisvalt otsuseid ellu viia. Ehkki ta allkirjastab kõik seaduslikud aktid, mis selle läbi seaduseks muutuvad, ei jõustu seadused enne, kui neile on alla kirjutanud ka minister.
Riigipeana osaleb kuninganna ka valitsuse moodustamises. Pärast konsulteerimist poliitiliste erakondade esindajatega, palutakse selle erakonna liidril, kes on valimistel saanud enim kohti parlamendis, moodustada uus valitsus. Kui see on tehtud, nimetab kuninganna formaalselt uue valitsuse ametisse.
Kuninganna on ka valitsuse tegelik juht ning seetõttu ka riiginõukogu eesistuja. Peaminister ja välisminister teavitavad kuningannat pidevalt viimastest poliitilistest sündmustest ning annavad talle nõu, kuidas toimida. Tema Majesteet korraldab ametlikke vastuvõtte teistele riigipeadele ning käib ka ise välisvisiitidel. Kuninganna võtab vastu iga välisriigi esindaja, kes töötab Taanis, ning võtab tööle ja vabastab ametist riigiametnikke.
Margrethe II peamised ülesanded on esindada Taanit välismaal ja olla kodumaal riigi ühtsuse hoidja. Ta avab näitusi, võtab osa pidustustest, sisseõnnistamistest, jne. Kuna kuningannat ei valita ametisse, ei tohi ta ametlikult omada poliitilisi veendumusi ning ei toeta avalikult ühtegi erakonda.
Kuninganna on tunnustatud kunstnik ning ta on aastate jooksul oma töid näitustel eksponeerinud. On öeldud, et kui ta poleks kuninganna, võiks ta olla edukas kunstnik. J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isanda" taanikeelses väljaandes, mis on ilmunud 1977. ja 2002. aastal, kasutati kuninganna tehtud illustratsioone Ingahild Grathmeri varjunime all. Ta on ka tõlkija ning arvatakse, et ta osales "Sõrmuste isanda" tõlkimisel.
Margrethe II emakeel on taani keel ning võõrkeeltest valdab ta vabalt prantsuse, inglise, rootsi ja saksa keelt.
| Margrethe II esivanemad | |||
| Taani kuninganna Margrethe II (sündinud 1940) |
Taani kuningas Frederik IX (1899–1972) |
Taani ja Islandi kuningas Christian X (1870–1947) |
Taani kuningas Frederik VIII (1843–1912) |
| Rootsi printsess Louise (1851–1926) | |||
| Mecklenburg-Schwerini printsess Alexandrine (1879–1952) |
Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz III (1851–1897) | ||
| Venemaa suurvürstinna Anastassija Mihhailovna (1860–1922) | |||
| Rootsi printsess Ingrid (1910–2000) |
Rootsi kuningas Gustav VI Adolf (1882–1973) |
Rootsi kuningas Gustaf V (1858–1950) | |
| Badeni printsess Victoria (1862–1930) | |||
| Suurbritannia ja Iirimaa printsess Margaret (1882–1920) |
Connaughti ja Strathearni hertsog Arthur (1850–1942) | ||
| Preisimaa printsess Luise Margareta (1860–1917) | |||
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
