From Wikipedia, the free encyclopedia
Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
Uuemates eestikeelsetes allikates ei püüta eristada termineid "loodushoid" ja "looduskaitse'"[1], vanemad allikad (nt "Ökoloogialeksikon") püüavad aga vahet teha.
Umbes 1980. aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, nüüdisajal on see vastupidi.
Looduskaitsepiiride hägustumise ja mitmepalgelisuse tõttu on sageli eraldi määratletud nõndanimetatud klassikaline looduskaitse, mis keskendus üldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele (nt loodusharuldused, liigid ja maastikud) kaitsealade abil (looduskaitsealad, maastikukaitsealad jms).
Mõnikord räägitakse ex situ ja in situ looduskaitsest. Ex situ looduskaitse on elurikkuse komponentide kaitse väljaspool nende looduslikku esinemiskohta[2]. In situ aga elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades[2].
Et looduskaitsel on mitmeid alusprintsiipe, võib seda pidada mõneti dogmaatiliseks, ent need loovad põhimõttelise aluse loodusväärtuste hoidmise maailmavaatele. Neid printsiipe ei saa tõestada ega kummutada, ka ei nõuta kelleltki nende printsiipide vastuvaidlematut omaksvõttu[3].
1985. aastal postuleeris Michael Soulé (1985[4]) järgmised looduskaitse eetilised alused:
Neid postulaate täiendavad mitmed printsiibid[3]:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.