Peterburi Riiklik Ülikool (vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis. Ülikoolis on 24 teaduskonda, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. 2004. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist linnakut: Vassili saarel ja Peterhofis.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
 | Artiklis puuduvad viited. |
Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja polüglott Mahapandit Rahul Sankrityayan, matemaatikud Vladimir Ivanovitš Smirnov, Juri Linnik ja Aleksandr Aleksandrov, füüsik Vladimir Fok, astrofüüsik Viktor Hambardzumjan, botaanikud Vladimir Komarov ja Vladimir Sukatšev, ajaloolased Jevgeni Tarle ja Boriss Grekov, filoloogid Lev Štšerba, Vladimir Propp ja Viktor Žirmunski, orientalistid Vassili Struve, Jossif Orbeli ja Boriss Piotrovski, sotsiaalpsühholoog Boriss Parõgin.
Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa Nobeli auhinna laureaati: Ivan Pavlov (füsioloogia ja meditsiin, 1904), Ilja Metšnikov (füsioloogia ja meditsiin, 1908), Nikolai Semjonov (keemia, 1956), Lev Landau (füüsika, 1962), Aleksandr Prohhorov (füüsika, 1964), Wassili Leontief (majandus, 1973), Leonid Kantorovich (majandus, 1975) ja Jossif Brodski (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud auhinna saamise ajal selles ülikoolis ega olnud seal ka oma auhinnaväärset uurimistööd teinud.
1989. aastal avati ülikoolis sotsioloogiateaduskond. 1991. aastal nimetati kool taas Peterburi Riiklikuks Ülikooliks. 1993. aastal avati juhtimise teaduskond, 1994. aastal rahvusvaheliste suhete teaduskond ja 1995. aastal meditsiiniteaduskond.
Peahoone
Eesti keel ja kultuur Peterburi Riiklikus Ülikoolis
Esimest korda oli Peterburi Riiklikus Ülikoolis võimalik eesti keelt õppida 2001. aastal, kui Tartu Ülikooli õppejõud Raili Pool ja Sirje Rammo viisid seal läbi mõnenädalasi eesti keele intensiivkursuseid. 20. veebruaril 2004. aastal avati ülikooli filoloogiateaduskonna ruumes eesti keele kabinet. 2007. aastal avati Peterburis soome ja ungari keele eriala kõrvale ka eesti keele ja kirjanduse eriala bakalaureuseõpe ning võeti vastu esimesed viis üliõpilast. 2015. aasta septembris avati eesti keele eriala magistriõpe.[2]
Alates 2002. aastast saab Peterburi Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kultuuri õppida eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames.[3] Esimese eesti keele lektorina asus Peterburis 2002. aastal tööle Maarja Hein. Programmi koordineeris Eesti Instituut, alates 2021. aastast haldab programmi Haridus- ja Noorteamet.[4]
Peterburi Riiklik Ülikool ja Vilniuse Ülikool olid kaks esimest ülikooli, kus eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames hakati õpetama eesti keelt ja kultuuri. Järgnesid riiklik ida keelte ja kultuuride instituut (INALCO) Pariisis ja 2005/2006. õppeaastast ka Göttingeni ülikool Saksamaal.[5] 2021. aasta seisuga õpetatakse eesti keelt kokku umbes 30 kõrgkoolis nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, neist kümnes välisülikoolis töötab Eesti riigi lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor.[4]
Eesti keele ja kultuuri lektorid
- 2002–2005 Maarja Hein
- 2005–2006 Karen Kuldnokk
- 2007–2008 Sirje Rammo
...
- 2011–2015 Maarja Hein
- 2015–2018 Maarika Teral
- alates 2018 Svetlana Kass
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
