Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel:
- kui mingi välismõju rikub süsteemi termodünaamilist tasakaalu, siis toimuvad süsteemis protsessid, mis vähendavad selle mõju tagajärgi.[1]
Kuigi printsiip ei sisalda kvantitatiivseid määranguid, leiab ta paljudel juhtudel katsetega kinnitust. Kui näiteks vedelikust ja gaasist koosnevat kahefaasilist tasakaalulist süsteemi kokku suruda, siis osa auru kondenseerub, millega kaasneb temperatuuri tõus ning rõhu suurenemine, mis takistab süsteemi edasist kokkusurumist.[2]
Kui eksotermilise (soojust eraldava) keemilise reaktsiooni temperatuuri tõsta, nihkub tasakaal lähteainete poole ehk sinna suunda, kus soojust neeldub; temperatuuri alandamisel nihkub reaktsiooni tasakaal suunda, kus soojus vabaneb.
Printsiibi sõnastas 1884. aastal Henry Louis Le Chatelier ja seda põhjendas teoreetiliselt Karl Ferdinand Braun 1887. aastal.[1]
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
