Lõuna-Ruhja kihelkond

Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ruhja Püha Bartholomäuse kirik

Lõuna-Ruhja kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Ajalugu

Lõuna-Ruhja kihelkond moodustati 1889. aastal Ruhja kihelkonna jagunemisel Lõuna-Ruhja kihelkonnaks ja Põhja-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks oli Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid.^[1] Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.

Lõuna-Ruhja kihelkonna mõisad

• Endzele (Henselshof) rüütlimõis
• Eriņi (Heringshof) rüütlimõis
• Jeri (Seyershof) rüütlimõis
• Jurata (Rujen-Radenhof) riigimõis
• Lõuna-Ruhja ehk Dienvidrūjiena, varem Ruhja ehk Rūjiena (Pastorat Süd-Rujen, varem Pastorat Rujen) kirikumõis
• Mišleri (Schadenhof) endine rüütlimõis
• Naukšēni (Naukschen) rüütlimõis
• Nurmi (Nurmis) rüütlimõis
• Oleri (Ohlershof) rüütlimõis
• Paipe (Paibs) rüütlimõis
• Ruhja ehk Rūjiena (Rujen-Großhof) rüütlimõis
• Streidas (Hessenhof) endine rüütlimõis
• Tēdiņi (Rujenbach) rüütlimõis, hiljem Naukšēni kõrvalmõis
• Virķēne, ka Virķēni (Wirken) rüütlimõis, fideikomiss

Vaata ka

• Ruhja kihelkond
• Põhja-Ruhja kihelkond

Viited

1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 528.

Kirjandus

• Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 528.
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 371-378.