From Wikipedia, the free encyclopedia
Kvadraatnoodikiri ehk kvadraatnotatsioon, ka kvadraatneumad, oli kõrg- ja hiliskeskajal kasutusel olnud noodikirja tüüp. Nimetus tuleneb kirja kõige iseloomulikumast tunnusest, ruudukujulistest noodipeadest[1]. Tänapäevane kvadraatnotatsioon, mida kasutatakse Gregoriuse laulu nootides, rajaneb keskaegsel.[2]
Kvadraatnotatsioon kujunes diastemaatilise neumakirja põhjal välja Põhja-Prantsusmaal umbes 12. sajandi lõpul. Erinevalt hilisemast mensuraalnotatsioonist ei võimaldanud see noodipikkusi täpselt kirjeldada, kuid selle märkidest piisas modaalrütmika edasiandmiseks. Keskaja lõpul kujunes ligikaudu saksa keelealal selle põhjal gooti noodikiri ehk kabjanaelakiri (Hufnagelnotation, Hufnagelschrift), kuid kvadraatnotatsioon jäi sellega paralleelselt kasutusse.[2]
Viis lauldakse vasakult paremale, tõusva viisikäigu neuma podatus puhul, mille noodipead paiknevad täpselt teineteise kohal, lauldakse alumine esimesena. Tekst on paigutatud nii, et neuma algusnoodi all asetseb selle noodi juurde kuuluva vokaaliga silp. Viisid on alati ühes kaheksast kirikuhelilaadist, tänapäeva väljaannetes on laad laulu alguses märgitud Rooma või araabia numbriga. Lauluteksti esitäht on kujundatud kaunistatud initsiaalina.
Kvadraatnoodikirjas kasutatakse Guido Aretinuse leiutatud nelja noodijoonega noodijoonestikku, milles joonte vahe on terts. Ühel joontest asub noodivõti, mis määrab kindlaks kas c- või f-noodi asukoha. Seal pole mõeldud küll mitte absoluutset toonikõrgust, vaid võtmega joon märgib tooni asukohta, mis asub oktavi kahest pooltoonist ühe või teise kohal. Noodivõti võib asetseda ükskõik millisel joonel olenevalt laulu toonivahemikust. Mõnes käsikirjas võivad olla märgitud c- ja f-toon mõlemad. Joonestiku all või kohal võidakse kasutada abijoont toonikõrguste märkimiseks, mis asuvad kõrgeimast joonest tertsi võrra kõrgemal või alumisest joonest tertsi võrra madalamal.
Lihtsaim märk on punctum, mis on ruudukujuline. Ruut paremal paikneva vertikaalse noodisabaga on Virga. Erikuju quilisma tähistab rõhutamata või väikese vibratoga lauldavat üleminekutooni kahe noodi vahel ja reeglina on see kombineeritud tõusva käigu märgi podatus'ega ligatuuriks. Teatud kombinatsioonides, näiteks langeva käigu märgi climacus'e osana kasutatakse rombikujulist märki punctum inclinatum.
Mitme tooni märkimiseks kasutatakse kahe või enama noodipeaga ligatuure ja nende kombinatsioone.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
