From Wikipedia, the free encyclopedia
See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi).
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2019) |
Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Nagu muudki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist (CaCO3).
Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, eelkõige foraminifeeride kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna Emiliana esindajad) jäänused.
Suured kriidilademed tekkisid keskaegkonnas ja eriti kriidiajastul, millest tuleneb ka ajastu nimi. Siis oli kliima tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.
Tuntud kriidipaljandid on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul, Møni klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad Rügeni saarel Saksamaal.
Kriit kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile. Kriidist koosnevad Põhjamere alused kivimid ning Araabia poolsaare naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kriit |
Kriit kirjutus- ja joonistusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist ja kipsist.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
