From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvahääletus monarhia taastamise üle toimus Kreekas 1935. aasta 3. novembril.[1] Ettepanek monarhia taastada kiideti heaks 97,9% valijate poolt.[2] Geórgios II naasis eksiilist ja ennistati troonile sama aasta 30. novembril.[3]
1935. aastal sai peaminister Geórgios Kondýlisest, endisest sõjaväelasest ja Elefthérios Venizélose toetajast, kõige tähtsam poliitik Kreekas. Ta sundis Panagis Tsaldárise peaministri kohalt tagasi astuma ning võttis valitsuse üle, peatades selle käigus mitme põhiseaduse sätte kehtimise. Kondýlis, kes oli liitunud konservatiividega, otsustas monarhia taastamise üle rahvahääletuse korraldada ja seda vaatamata sellele, et ta oli varem olnud just Kreeka poliitika monarhiavastaste jõudude toetaja.
Valik | Hääli | % |
---|---|---|
Poolt | 1 491 992 | 97,9 |
Vastu | 32 454 | 2,1 |
Kehtetud/tühjad sedelid | 3 268 | – |
Kokku | 1 527 714 | 100 |
Allikas: Nohlen & Stöver |
Tollased vaatlejad väljendasid tõsiseid kahtlusi seoses hääletuse seaduspärasusega. Lisaks ebausutavalt kõrgele jah-häälte arvule viidi hääletust läbi oludes, mis olid salajasest hääletamisest väga kaugel. Kui valija toetas kuninga naasmist, pidi ta laskma valimiskasti sinise paberitüki ning kui ta toetas vabariigi jätkamist, pidi ta laskma kasti punase paberi. Igaüks, kes lasi valimiskasti punase paberi ehk ütles kuninga naasmisele "ei", riskis peksa saamisega.[4]
Veel üks anomaalia oli see, et kui 1935. ja 1936. aasta Kreeka valimistest võttis osa vastavalt ligikaudu 1 ja 1,3 miljonit valijat, siis sellel rahvahääletusel osalejate hulk oli suurem kui 1,5 miljonit.
Rahvahääletuse üheks ebatavaliseks tagajärjeks oli Kondýlise kõrvale jäämine: ta kaotas pea kogu oma poliitilise mõju ja kuna Geórgios II volitas riiki juhtima teised poliitikuid, oli ta sunnitud poliitikast lahkuma.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.