Harilik palusammal(Pleurozium schreberi) kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda laanikulised, perekonda palusammal.[1]
_4109.JPG)
Palusammal on tugevakasvuline, veidi läikiv ja kollakasroheline. Tema varred võivad kasvada 8 kuni 15 cm pikkuseks ja muutub märjaks saades tumepunaseks. Vars sarnaneb kuusekesega, mille okste tipud ahenevad. Lehed on keskmiselt 2 millimeetri pikkused, pisut nõgusad, munajad, nende rood on lühikesed ning lehetipp tömp. [2] [3]Palusambla rahvakeelne nimetus kulliküün tuleneb okste tippudest, mis on pisult konksjalt.[1]
Harilik palusammal kasvab parasvöötme okasmetsades. Teda leidub kogu Eestis.[2]Ta kasvab suuremas osas kuivades metsades, niitudel, harvemini niisketes ja rabastunud soometsades koos turbasamblaga, kas mineraalsetel, kõidupuudel või turvastunud muldade pindadel. [4] Ta on valgusenõudlik ning ta kannatab kõrget õhuniiskust. Palusammal ei kasva põõsaste all, sest ta ei salli vee langemist põõsaste pealt. Teda leiab kõige rohkem palumetsas. Seal kasvab ta koos laanikuga, mis on teine tavaline sammal. Need samblad konkureerivad üksteisega kasvukohtade pärast. Tihti moodustavad metsa alla palusammal ja laanik mosaiikse vaiba, kus ühes kohas on laigud palusamblaga, teistes kohtades laanikuga. Harva kasvavad palusammal ja laanik üksteise lähedal.[1]
Palusamblad paljunevad eostega, millest moodustavad eelniidid. Eelniidist kasvab suguorganitega taim. Taim levib eostega, mis arenevad eoskupras viljastatud munarakustt. Eoskuprad on tavaliselt sümmeetrilised, pruuni värvusega ja asetsevad varrel külgmiselt. Nad on kujult veidi kõverdunud, kuid kuivades kõverduvad rohkem. Nad paiknevad punakal harjasel, mille pikkus on 2-2,5 cm.[1]
Harilik palusamblas elavad ja talvituvad paljud selgrootud loomad, milleks on metsaprussakad, ämblikud ja veel teised.[1] Selgrootutele, närilistele ja lindudele on palusammal tähtis pesamaterjal.[1] Samblad on head näitajad kui puhas on keskkond, sest nad on tundlikud keskkonnamõjude suhtes. [5] Palusammal on tundlik keskonnamõjudest, kuna ta vajab niiskust, varju ning ei kannata veepiiskade langemist taime peale.[1]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
