Kõrgekalda kihistu (inglise keeles Kõrgekalda Formation) on Ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena määratlema Algimantas Grigelis aastal 1978. Ajaliselt kuulub see Uhaku lademesse, moodustades selle ülemise osa. Selle stratotüübiks on Purtse jõe Kõrgekalda paljand, mille järgi kihistu on ka nime saanud.[1] Kihistu paksus on suurim (18,1 m) Alatskivil.[2]
Kihistul on kolm kihistikku: Erra kihistik, Koljala kihistik ja Pärtlioru kihistik.[1] Kihistu koosneb põhiliselt rohekashallist lubjakivist, mis sisaldab ohtralt kivistisi ja nende jäänuseid.[3] Lubjakivi vahel on õhukeste kiohtide ja läätsedena merglit. Kirde-Eestis sisaldab kihistu ka õhukesi (kuni 2 cm) kukersiidi kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.[4]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
