Kõpu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare keskosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda. Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.
Kõpu piirneb põhjas Mägipe, loodes Suurepsi, läänes Ojaküla, lõunas Ülendi, Vilima ja Kiduspe ning idas Suureranna ja Heistesoo külaga.
Kohanime on esmamainitud 1565 kui Koppo by. 1688 on nimetatud Köppo.[5] Kõpu tuletorn ja Kõpu poolsaar on tuntud aga ajaloolise nime Dagerort ja selle erinevate nimevariantide all. Paul Ariste pakkus kohanime lähtealuseks soomekeelset sõna koppo (lollpea, hull), Lauri Kettunen aga isikunime.
Kõpu küla hõlmab kahte Kõpu looduskaitseala sihtkaitsevööndit ja Kõpu-Vaessoo hoiuala. Kõpus asub Kõpu külakeskme rahn.
Kõpu ajaloolised piirkonnad on Hertige, Leesigu ja Sakka.
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 130 | 1959 |
| 97 | 1970 |
| 101 | 1979 |
| 103 | 1989 |
| 50 | 2000 |
| 35 | 2011 |
| 43 | 2019 |
| 34 | 2021 |
Kõpu ajaloolised talud 1917 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Anumäe | Kark |
| 2 | Hertigo | Malk, Niit |
| 3 | Härgeraja | Jaanus |
| 4 | Kadaka | Tuk |
| 5 | Kuivalõuka | Raud |
| 6 | Kure | Vajak |
| 7 | Kõneste | Rõmmel, Korell |
| 8 | Kõpu-Tänava | Kattel |
| 9 | Leesigu I | Kasser |
| 10 | Leesigu II | Allango |
| 11 | Lelo | Rõmmel |
| 12 | Ligudi | Kappel, Liiv |
| 13 | Madara | Paar |
| 14 | Minslämma | Niit |
| 15 | Peenera | Sepp |
| 16 | Pihla | Pihel |
| 17 | Poodi | Quarnström |
| 18 | Reoma | Rõmmel |
| 19 | Roosagu | Roosa |
| 20 | Rõhu | Malk, Küttim |
| 21 | Sakka | Wolens |
| 22 | Sakka-Madara | Press |
| 23 | Selja I | Klemm |
| 24 | Selja II | Wolens |
| 25 | Sepa | Rõmmel, Põllo |
| 26 | Sihi | Koit |
| 27 | Sooääre I | Alkok |
| 28 | Sooääre II | Weltmann |
| 29 | Sooääre III | Kallas |
| 30 | Süllaotsa | Grund |
| 31 | Ülendi | Punn, Elend, Wolens |
| 32 | Ülendi-Laasi | Koppel |
Kõpu küla kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla. Rootsi ajal oli olemas Kõpu vakus, 18.–19. sajandil toimis Kõrgessaare mõisa kõrvalmõisana Kõpu mõis. 1940. aastatel liideti Kõpu ja Ojaküla Kõpu asunduseks, mis 1977 muudeti Kõpu külaks.
Külas tegutses baptistide palvela, mis muudeti hiljem kaupluseks.
Kõpu keskosa läbib Puski–Kõpu–Ristna tee, kust lähtub Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu tee. Külas on Kõpu kooli, Kõpu ja Anumägi bussipeatus.
1909 pühitseti Kõpus Kõpu õigeusu kirik, mis oli nii koolimaja kui hiljem rahvamaja. Külas asub Pihla tuulik. Kõpu tuletorn asub Mägipe külas. Kõpu külatänava ääres asub Kõpu kaev, külas asub Pihla hiiemänd. Külas asuvad luteri ja õigeusu kalmistu.
Külas tegutses 1919. aastast 4-klassiline algkool ja 1991 moodustati taas algkool. 1971 loodi Kõpu Internaatkool, millest sai 2014. aastal Kärdla Ühisgümnaasiumi ja 2016. aastal selle õigusjärglase Kärdla Põhikooli Kõpu õppekoht.
- Kõpu-Vaessoo hoiuala
- Pihla hiiemänd
- Kõpu kirik (1887)
- Kõpu õigeusu kirik (ühtlasi ka Kõpu rahvamaja)
- Kõpu luteri kalmistu (Reigi)
- Kõpu õigeusu kalmistu
- Kõpu algkool
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
