Johannes XI (ladinapäraselt Ioannes XI) oli paavst 931–935. Ta oli 125. paavst.
 |
See artikkel räägib paavstist; Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata lehekülge Johannes XI (Konstantinoopoli patriarh). |
Johannes oli sündinud Roomas 910.
Johannese ema oli Tuscolo krahvi Teofilato I (Theophylactus) tütar Marozia. Cremona kroonik Liutprand ja "Liber Pontificalis" märgivad tema isana paavst Sergius III-t ("Liber Pontificalis": Johannes, natione Romanus ex patre Sergio papa), mitmed hilisemad kirikuloolased peavad tema isaks aga Spoleto hertsogit Alberico I-st. Tema vend oli hilisem Spoleto hertsog Alberico II.
Johannes sai paavst Leo VI ajal Santa Maria in Trastevere kardinalpreestriks.
Johannes XI valiti paavstiks veebruaris või märtsis 931 oma ema Marozia tahtel.
Johannes XI oli sel ajal noorim paavstiks saanud isik. Hiljem on veel nooremalt paavstiks saanud Johannes XII, mõnedel andmetel oli temast noorem ka Benedictus IX.
Johannes XI sõlmis suvel 932 oma hiljuti lesestunud ema Marozia ja Itaalia kuninga Ugo (Hugues Arles'ist) vahelise abielu.
Pulmade ajal puhkes tüli Ugo ja Spoleto hertsogi Alberico II vahel, mis viis Alberico üleskutsel alanud ülestõusuni. Detsembris 932 tungisid ülestõusnud Castel Sant' Angelo kindlusesse. Ugol õnnestus põgeneda, kuid Marozia ja paavst vangistati.
Kroonik Liutprand kirjutas, et Rooma uueks valitsejaks saanud Alberico hoidis Johannest Lateraani palees koduarestis ja kohtles teda kui isiklikku orja. Kroonik Flodoard de Reims kirjutas, et paavsti funktsioonid piirdusid seejärel vaid sakramentide andmisega.
Bütsantsi keiser Romanos I määras 932 Konstantinoopoli patriarhiks oma 16-aastase poja Theophylaktos I ja soovis, et paavst teda tunnustaks. Johannes XI tunnustas Theophylaktost patriarhina ja saatis 933 Konstantinoopolisse legaadid, kes võtsid osa patriarhi ametisse pühitsemisest.
Johannes XI andis bullaga "Auditum est nostris" privileege Autuni piiskopkonnale. Piiskopkond sai muuhulgas õiguse ise piiskoppi valida.
Ta andis palliumi Reimsi peapiiskopile Artaud'le.
Johannes XI andis 931 palliumi Milano peapiiskopile Elduinile (Ilduino) ja kinnitas piiskopkonna privileegid.
Johannes XI kinnitas märtsis 931 bullaga "Convenit apostolico moderamini" Cluny kloostri privileegid. Ta andis privileege Déolsi kloostrile.
8. jaanuaril 933 kinnitas ta bullaga "Quotiens illa tribui" Vézelay kloostri privileegid.
Ta andis San Silvestro in Capite kloostrile õiguse ehitada Tiberi jõele vesiveski.
Paavst muretses Toursi peapiiskopile Théobaldile saadetud kirjas Saint-Julieni kloostri pärast.
Ta mõistis hukka prantsuse aadliku Silvion de Clérieux, kes oli põletanud ühe kloostri.
Johannes XI ajal sai kardinaliks hilisem paavst Leo VII.
Johannes XI suri detsembris 935 või jaanuaris 936. Salvador Miranda järgi võidi ta mürgitada Alberico II korraldusel. Johannes XI maeti Rooma Peetri kirikusse.
Ta oli surres umbes 30–35-aastane. Hiljem on paavstidest veel nooremalt surnud vaid Johannes XII.
- Louis Duchesne: Serge III et Jean XI. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 33, 1913: 25–64.
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Artikkel Johannes XI kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes XI kohta. (inglise keeles)
- Johannes XI dokumendid.
- Artikkel kanoonilisest vanusest. (inglise keeles)
- 10. sajandi kardinalid.
| Eelnev Stephanus VII |
Rooma paavst 931–935 või 936 |
Järgnev Leo VII |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
