Jamburgi kindlus

Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal.

Jaama[viide?]
Jama linnus 17. sajandil
Asukoht	Venemaa, Leningradi oblast
Rajatud	1384
Koordinaadid	<span title="Jaama[viide?]">59° 22′ 35,7″ N, 28° 35′ 42″ E

Kaitseks sakslaste ja rootslaste vastu rajasid novgorodlased 1384. aastal Luuga jõe paremale kaldale kivikindluse. Algne kindlus oli trapetsikujuline, mille nurkades olid 28 m kõrgused tornid. Müür oli 4 m paksune ja 15 m kõrgune. Kogupindala oli 0,2 ha. Ehitusmaterjalina kasutati paekivi ja suuri raudkive. Kindlust ümbritses maa poolt vallikraav, jõe poolt kaldajärsak. Kindluse ümber tekkis possaad (käsitööliste ja kauplejate asula).^[1]

Jama linnus 14. sajandil

Jama kindlus, 1645

Jama kindlus, 1680

Jama linnust püüdsid 1305. aastal hõivata rootslased, 1444. ja 1448. aastal aga Liivi ordurüütlid^[2]. 15. sajandil oli linnuse kohta kasutusel Liivimaal ja saksakeelses kirjanduses rööpnimi Nyslott^[3], vene keeles Ниенслот, 'uus linn, uus linnus'. 1449. aastal alustati uue Jama kindluse ehitamist, mille mõõdud olid u 140 m ja 240 m ning pindala u 2,6 hektarit. 16. sajandi alguseks oli kindluse ümber moodustunud märkimisväärse suurusega linn, mis kujunes kogu Luuga jõekaubanduse keskuseks.^[1]

Aastatel 1510–1520 täiendati kindluse kaitserajatisi: laiendati kindlusemüüre ja kaasajastati suurtükikaitset.

Liivi sõja käigus vallutasid 1581. aastal kindluse rootslased, aastatel 1583–1595 oli Jam koos Ingerimaaga Rootsi Ingerimaana Rootsi valduses ja kandis nime Jama. Aastal 1590 vallutasid venelased Jama kindluse tagasi, kuid 1612 langes see uuesti rootslaste kätte^[1], ning oli Rootsi Ingeri Jama lääni keskuseks.

Pärast Jama kindluse seisukorra inspekteerimist Erik Dahlbergi poolt 1681. aastal otsustati kindluse ehitisi mitte parandada, vaid need hävitada. Aastal 1682 õhiti kindlustused 40 tünni püssirohuga. Terveks jäi vaid sisekindlus. Õhitud kindlusmüüride asemele hakkasid rootslased rajama bastione, kuid töid ei suudetud lõpetada enne Põhjasõja algust, mille käigus (1703) vallutasid Peeter I väed Jama tagasi.^[1] Peeter I korraldusel nimetati linn ümber Jamburgiks^[2].

Jamburgi-Koporje linnus, 1720

Kindlus lagunes lõplikult 18. sajandi II poolel. Tänapäeval on kindlusest säilinud kõrged vallid ja müüri jäänused.

Viited

1. Ямгородская крепость nwfortress.ifmo.ru
2. Jam—Jamburg—Kingissepp, Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 69, 13 juuni 1964
3. Клейненберг И.Э., О названии новгородского пригорода Ямы в западных источниках XV в.