Jakob von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.

See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik).

---

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal

Elukäik

Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.

Ta õppis 1884–1889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. 1913. aastal ostis ta oma tädilt, Elisabeth von Uexküllilt^[1] Läänemaa Vana-Virtsu, Uue-Virtsu (733 tessatiini) ja Paadrema (2756 tessatiini) mõisad ^[2]. Mõisad riigistati 1919. aasta maareformiga. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.

Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 1926–1940.

Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.

Teadustöö

"Teoreetiline bioloogia", 1920

Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talitluste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.

Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).

Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism).

Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse nišši < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja efektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil.

Biheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859–1924) lõi oma tropismide teooria.

Quite early, other Germans came to Loeb’s support, among whom the best known were Th.Baer, A.Bethe and J. von Uexküll. In 1899 these three men published a joint paper in which they proposed to discard all psychological terms, like sensation, memory, and learning, and substitute objective terms: reception for sensation, reflex for fixed movement, antiklise for modifiable movement, and resonance for memory or any dependence of behavior on past stimulation. Nor was it only the protozoa that seemed able to spare consciousness. The stereotyped behavior of the social insects, of the ants and bees, suggested that they might be robots (Boring, 1959, p. 625).

Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele.

Mõjutused ja arendused.

• etoloogia üks rajajatest, kellele toetusid Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Niko Tinbergen; zoosemiootika pioneer;
• biheivioristlik programm (J. Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; • Geštaltismi fenomenoloogia (“asi nagu ta meile paistab”) ja “välja mõiste (Koffka ja Lewini välja teooria);
• ökoloogilised suunad psühholoogias: James Gibsoni ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste;
• eksistentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.)

Teosed

• "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
• "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
• "Bedeutungslehre" (1940)

Eesti keeles

• Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. Akadeemia 3(10), lk 2105–2113.
• Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. Vikerkaar 1/2, lk 165–173.
• Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
• Uexküll, Jakob von 2012. Omailmad. (Koostanud Kalevi Kull ja Riin Magnus.) (Eesti mõttelugu 105.) Tartu: Ilmamaa.

Perekond

Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:

• Sophie Luise Damajanti von Uexküll ('Dana', 1904–1992), abiellus Soome ettevõtja Dage Collin Brunowiga. Nende poeg on Gösta Brunow.
• Karl Kuno Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
• Gustav Adolf von Uexküll (Gösta von Uexküll; 1909–1993), ajakirjanik, ökopoliitik Jakob von Uexkülli isa

Esivanemad

Jakob von Uexkülli esivanemad
Jakob von Uexküll (1864–1944)	Alexander von Uexküll (1829–1891)	Jakob von Uexküll (1795–1853)	Berend Johann von Uexküll (1762–1827)	Gotthard Wilhelm von Uexküll (1735–1778)
				Johanna Juliana Austin (1741–1816)
			krahvitar Elisabeth von Sievers	krahv Jacob Johann von Sievers (1731–1808)
				Elisabeth von Sievers
		vabapreili Karoline Sophie Luise von Rosen	vabahärra Otto Johann Stephan von Rosen (1778–1828)	vabahärra Friedrich von Rosen (1740–1817)
				Sophie Helene von Derfelden
			Christina von Helwig (1780–1845)	Karl Thure von Helwig (1741–1810)
				vabapreili Anna Luise von Dellingshausen (sünd. 1763)
	paruness Sophie Karoline Pauline von Hahn	parun Alexander von Hahn	parun Adolph von Hahn (1749–1823)	Eberhard Christopher Philipp von Hahn (1718–1766)
				Jakobina von Lieven (1740–1817)
			Maria Juliane Charlotte von Fircks (1759–1831)	Christopher Friedrich von Fircks
				Margarethe Anna von Saß
		paruness Elisabeth von Korff	parun Peter Friedrich von Korff (1781–1845)	parun Nicolai Ernst von Korff (1734–1787)
				Sophia Elisabeth von Budberg
			Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk	...
				...

Vaata ka

• Franz Huth
• Uexkülli loengud

Kirjandus

• Kull, Kalevi (toim.) 2001. Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics. Semiotica 134(1/4).
• Magnus, Riin 2009. Jakob von Uexküll — eluslooduse mitmekesisuse tähenduslik tuum. Lehed ja tähed 5: Vaim ja aeg. Tallinn: MTÜ Loodusajakiri, 160–165.
• Mildenberger, Florian 2007. Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864–1944). (Sudhoffs Archiv, Heft 56.) Stuttgart: Franz Steiner Verlag.
• Uexküll, Gudrun von 1964. Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt. Hamburg: Christian Wegner Verlag.
• Weiss, Helene 1948. Aristotle’s teleology and Uexküll’s theory of living nature. The Classical Quarterly 42(1/2): 44–58.

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Seos Rainer Maria Rilkega
• Simon Bunke, Von Subjekten, Ich-Tönen und Zeichen Möglichkeit und Grenzen einer Biosemiotik am Beispiel Jakob v. Uexkülls.

1. Kinnistute register. Paadrema Hanila khk Eesti Rahvusarhiivis
2. Vana-Virtsu mõis (Hanila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis