eesti jalgpalliklubi From Wikipedia, the free encyclopedia
Tartu JK Tammeka on Tartus tegutsev Eesti jalgpalliklubi, mis mängib Premium liigas.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2024) |
Täisnimi | Tartu Jalgpallikool Tammeka | ||
---|---|---|---|
Hüüdnimi | Sinivalged/Sinisärgid | ||
Asutatud | 13. juuni 1989 | ||
Väljak | Sepa staadion | ||
Mahutavus |
1638 487 | ||
Juhatus |
Indrek Koser Kristjan Tiirik Ken Viidebaum | ||
Peatreener | Marti Pähn | ||
Liiga | Premium liiga | ||
2024 | Premium liiga, 5. koht | ||
Internet | Klubi koduleht | ||
|
Tartu JK Tammeka asutati 1989. aastal noorte jalgpalliklubina Hillar Otto, Avo Jakovitši ja Heino Ligi koostöös.[1] Klubi korraldas algul noorteturniire Tammeka Cup.
2000. aastal loodi lõpuks ka esindusmeeskond, koostöös Merkuur-Juunioriga, kes alustas liigamänge Eesti III liiga lõunadivisjonis. Esimesed treenerid olid juba varem Tartus vutinoori juhendanud Avo Jakovitš ja Hillar Otto. Juba esimesel hooajal võideti III liiga.[2] 60 maksimumpunktist koguti 48 ning parim väravalööja oli hiljem rahvuskoondiseski ühe mängu kirja saanud Vitali Gussev. Merkuuriga koostöö lõppes ning võidukast koosseisust jäi alles ainult 1/4. Siiski 2001 korrati eelmise hooaja edu, võites II liiga, ja tõusti esiliigasse. Seda küll juba suvest uue väravavahina mängiva peatreeneri Jyri Kangasniemi abil. Uuesti vahetati peatreenerit, teatepulga võttis üle Eesti jalgpallielus aastakümneid tegutsenud Ants Kommusaar.[3] 2002–2004 veedeti esiliigas mängides, tulemusteks 6. ja 7. koht. Lisaks tehti debüüt 2003 Eesti karikavõistlustel võiduga HÜJK Emmaste üle. Taas oli toimunud peatreeneri vahetus, meeskonda juhendas Meelis Eelmäe. Korraldati regulaarselt toimuvaid turniire, neist nimekamad olid Tartu Saalijalgpalli turniir[4] ning Ida-Euroopa üheks suuremaks noorteturniiriks peetud Peipsi Karikas.[5] 2004 võideti esiliiga ja tõusti Meistriliigasse. Uustulnukale lõppes Meistriliiga esimene mäng üllatava 9:0 võiduga Tallinna Dünamo vastu. See tulemus on siiani klubi suurim võit. Siiski lõpetati hooaeg 7. kohaga. Tõusude ja mõõnadega kulgenud hooaegade tähtsündmusteks võib pidada tuliseid derby-mänge linnarivaali Merkuuriga. Publikuhuvi oli nende vastu suur, Tammeka võidumängu suvel oli vaatamas lausa 1200 inimest, mis on siiani publikurekord.
2006. aasta lõpul ühinesid liigatabeli keskmikud Tammeka ja linnarivaal JK Maag (varasem Tartu JK Merkuur). Eesmärgid olid seatud kõrgele, tuua Tartusse Euroopa jalgpall ja saada kindlalt vastu Tallinna ja Narva suurklubidele.[5] Üle võeti ka Maagi oranž ja valge mänguvorm, vapp kohandati Tammeka logo järgi. Ootamatult enne uue hooaja algust lahkus meeskonnast 18 mängijat. Uue treeneri Sergei Ratnikovi juhendamisel ühinemisele järgnenud hooajal 2007 saavutati klubi parim tulemus 5. koht ning jõuti ka 2008 karikafinaali, kuid loodetud edu siiski ei tulnud. Pärast pettumust valmistavat liigakohta 2008. aastal otsustati sponsorleping katkestada ning pärast hooaja lõppemist jätkati taas JK Tammeka nime all.[6]
Paljude mängijate lahkumise ning väikse eelarve tõttu tuli alustada peaaegu puhtalt lehelt. Peatreeneriks sai duublit juhendanud Norbert Hurt. 2009 hooaega rekordiliselt noore koosseisuga alustanud Tammekale paistis relegatsioon aina tõenäolisem. Siiski suvised välistäiendused päästsid väljakukkumisest ning hooaeg lõpetati 7. kohaga.[5] Järgmisel hooajal lisati meeskonda kogemust. Peatreeneriks palgati legendaarne ekskoondislane Marko Kristal ning hooaeg lõpetati amatöörmeeskondadest parimana 6. kohaga. Üllatusena võideti ka aastalõpu saalijalgpalli turniir. Lisaks toimusid muutused ka juhatuses: klubi presidendiks sai Jane Afshar. 2010 loodi JK Tammeka kõrvale Jalgpallikool Tammeka. Tegemist oli noortesüsteemi eest vastutava organisatsiooniga. Neid kahte mittetulundusühingut juhtisid aga erinevad inimesed. Suurepärasele väravasoonele sattus noor ründetäht Albert Prosa, lüües Tammeka jaoks rekordilised 22 väravat. Väga head hoogu näitasid lisaks veel Heiko Tamm, Kaarel Kiidron, Siim Roops ning Siim Tenno. Hooaja teises pooles tulemused halvenesid ning peatreeneriks kutsuti varem Tammekas mänginud Kristjan Tiirik. Mängud muutusid taas paremaks, korrati suurima skooriga võitu ajaloos, seekord Lasnamäe Ajaxi vastu 9:0. 2012. aastat alustati raskustega. Probleemid olid rahalised[7] ning lisaks võrreldes eelmise hooajaga olid paljud põhimehed lahkunud võimekamatesse klubidesse või loobunud profijalgpalli mängimisest. Uuenenud vigastustealti koosseisuga punkte eriti ei saadud ning suveks vahetati ametisse uus peatreener, kelleks osutus kreeklane Joti Stamatopoulus. Tulemused küll paranesid, kuid see ei päästnud liigas viimasest, 10. kohast. Allakukkumise Esiliigasse päästis FC Viljandi, kelle lagunemise järel sai Tammeka jätkata sportlike tulemuste tõttu Meistriliigas.[8] Detsembris lahkus klubist Stamatopoulus ning jaanuarist 2013 jätkati sakslasest peatreeneri Uwe Erkenbrecheri käe all. Hoolimata rahalistest raskustest saavutati karismaatilise treeneri abil 9. koht liigas ning üleminekumängudel edestati Rakvere Tarvast lõppskooriga 6:2. Hooaeg lõppes süngelt, kuna klubi jätkusuutlikkus osutus suureks küsimärgiks. Keelduti ka Eesti Jalgpalli Liidu pakutud saneerimisettepanekust.[9]
Uue hooaja eel veebruaris ei suutnud Jalgpalliklubi Tammeka Premium liiga litsentseerimisprotsessi rahaprobleemide tõttu läbida.[10] Tühjaks jäänud kohta pakuti Tartu Jalgpallikool Tammekale, mis ka vastu võeti.[11] Tegemist oli Jalgpalliklubi Tammeka noortesüsteemi eest vastutava finantsiliselt iseseisva organisatsiooniga. Taas loodi uus esindusmeeskond, mille peatreeneriks oli Indrek Koser.
2021-2022 hooaja alguses oli Tammekal häda tulemustega ning klubi langes tabelis eelviimaseks. Peatreener Kaido Koppel asendati Miguel Santosega. 1. mail 2022 väitis Portugalist pärit peatreener Miguel Santos intervjuus, et kohtunikud eelistavad vastaseid ja ei kohtle Tammekat õiglaselt. Eesti Jalgpalli Liit määras 5. mail Miguel Santosele hoiatuse ning klubile 150-eurose rahatrahvi.
Tammeka värvid on inspireeritud Eesti lipu trikoloorist. 1989. aastal olid Tammeka värvid ka otsekui toetusavaldus Eesti iseseisvusele ning võimalus tsensoritest mööda hiilida, nagu on märkinud Tammeka kauaaegne treener, arst ja asjaajaja Vladimir Heerik.[5] Uhke kogukonnaüritus on igal aastal toimuv Tammeka Suur Perepäev, kus tulevad kokku mängijad, lapsed ja nende vanemad. Tammeka vutipublik on üks Eesti rohkemaid, kuigi kuni Tamme staadioni valmimiseni 2011. aastal oli pealtvaatajate jaoks mõeldud taristu puudulik. 2013 hooajal oli keskmine kodumängude külastatavus 356 pealtvaatajat ühel mängul. Fänluse tugisambad käisid Tammekat toetamas veel enne, kui klubi Meistriliigas mängis. Tulised vastasseisud olid JK Merkuuri toetajatega, kuniks kaks klubi ühinesid. 2006–2008 kanti oranži-valget sümboolikat, kuni pärast ainult JK Tammeka jätkamist leiti tee tagasi sinise ja valge juurde.
Noortesüsteem oli Jalgpalliklubi Tammekaga ühendatud kuni 2010, mil loodi eraldiseisev organisatsioon Jalgpallikool Tammeka. 2014 veebruarist, kui esindusvõistkond mängib Jalgpallikool Tammeka nime all, on noortesüsteem taas ühendatud ülejäänud klubiga. Jalgpalli populaarsemaks muutumisega on ka laste arv aasta-aastalt kasvanud. 2014 sügisel on treenivaid lapsi klubis hinnanguliselt 450. Tüdrukutega koos on treeninggruppe umbes 23. Trennides löövad lisaks treeneritele kaasa ka esindusvõistkonna mängijad. Trenne viiakse läbi põhiliselt Tamme staadioni väljakutel ja siseruumides, Tartu KHK Põllu tänava staadionil ning Sepa staadionil. Lisaks viiakse treeninguid läbi ka eri spordisaalides üle Tartu.
Aastal 2022 teatas klubi, et treeningusaalide nimekirja lisandub äsjavalminud Annelinna jalgpallihall ning Tartu Raatuse Kooli kunstmuruväljak.
Noortesüsteem ning jalgpallitreening on Tammekale väga tähtsad. Klubi nimeks on Jalgpallikool, paljud esindusmeeskonna mängijad on tulnud noortetrennist ning klubi reklaamib end lausega "Parim jalgpalliharidus Eestis!".
Seisuga 20. märts 2021
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Praegune tehniline personal
|
Peatreenerite ajalugu
|
Presidendid
|
Hooaeg | Liiga | Koht | Me | Mä | Võ | Vi | Ka | Lv | Vv | Va | Pu | Suurim väravakütt | Karikas | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tartu JK Tammeka | ||||||||||||||
2000 | III liiga lõuna | 1. | 6 | 20 | 15 | 1 | 4 | 75 | 24 | +51 | 46 | Vitali Gussev (22) | ||
2001 | II liiga lõuna/lääs | 1. | 6 | 20 | 15 | 0 | 5 | 72 | 29 | +43 | 45 | Kristjan Tiirik (20) | ||
2002 | Esiliiga | 6. | 8 | 28 | 10 | 3 | 15 | 47 | 73 | −26 | 33 | Kristjan Tiirik (11) | ||
2003 | Esiliiga | 7. | 8 | 28 | 3 | 5 | 20 | 44 | 99 | −55 | 14 | Kristjan Tiirik (20) | ||
2004 | Esiliiga | 1. | 8 | 28 | 17 | 7 | 4 | 74 | 58 | +16 | 58 | Oliver Konsa (25) | 1/8-finaalid | |
2005 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 8 | 5 | 23 | 50 | 88 | −38 | 29 | Kristjan Tiirik (15) | ||
2006 | Meistriliiga | 6. | 10 | 36 | 12 | 7 | 17 | 45 | 57 | −12 | 43 | Siksten Kasimir, Nikolai Lõsanov (10) | ||
Tartu JK Maag Tammeka | ||||||||||||||
2007 | Meistriliiga | 5. | 10 | 36 | 18 | 8 | 10 | 54 | 40 | +14 | 62 | Oliver Konsa (12) | Veerandfinaalid | |
2008 | Meistriliiga | 8. | 10 | 36 | 9 | 4 | 23 | 45 | 76 | −31 | 31 | Kristjan Tiirik (11) | Finalistid | |
Tartu JK Tammeka | ||||||||||||||
2009 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 7 | 3 | 26 | 29 | 86 | −57 | 24 | Albert Prosa (6) | Veerandfinaalid | |
2010 | Meistriliiga | 6. | 10 | 36 | 11 | 7 | 18 | 50 | 66 | −16 | 40 | Albert Prosa (12) | Poolfinaalid | |
2011 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 11 | 6 | 19 | 57 | 75 | −18 | 39 | Albert Prosa (22) | 1/8-finaalid | |
2012 | Meistriliiga | 10. | 10 | 36 | 4 | 8 | 24 | 30 | 79 | −49 | 20 | Kaspar Kaldoja (5) | Veerandfinaalid | |
2013 | Meistriliiga | 9. | 10 | 36 | 8 | 8 | 20 | 30 | 68 | −38 | 32 | Kristjan Tiirik (6) | Poolfinaalid | |
2014 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 7 | 7 | 22 | 37 | 83 | −46 | 28 | Kristjan Tiirik (13) | 1/16-finaalid | |
2015 | Premium liiga | 9. | 10 | 36 | 7 | 4 | 25 | 39 | 96 | −57 | 25 | Kristjan Tiirik (10) | 1/16-finaalid | |
2016 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 12 | 5 | 19 | 43 | 65 | −22 | 41 | Kristjan Tiirik (12) | Poolfinaalid | |
2017 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 9 | 10 | 17 | 40 | 63 | −23 | 37 | Tristan Koskor (9) | Finalistid | |
2018 | Premium liiga | 6. | 10 | 36 | 14 | 7 | 15 | 56 | 58 | −2 | 49 | Tristan Koskor (21) | Veerandfinaalid | |
2019 | Premium liiga | 5. | 10 | 36 | 14 | 7 | 15 | 57 | 62 | −5 | 49 | Sten Reinkort (11) | Veerandfinaalid | |
2020 | Premium liiga | 5. | 10 | 28 | 8 | 8 | 12 | 33 | 44 | −11 | 32 | Tristan Koskor (12) | Veerandfinaalid | |
2021 | Premium liiga | 9. | 10 | 30 | 7 | 4 | 19 | 34 | 72 | −38 | 25 | Tristan Koskor (11) | Veerandfinaalid | |
2022 | Premium liiga | 6. | 10 | 36 | 10 | 9 | 17 | 38 | 57 | −19 | 39 | Kevin Mätas (10) | Veerandfinaalid | |
2023 | Premium liiga | 9. | 10 | 36 | 5 | 12 | 19 | 33 | 65 | −32 | 27 | Kevin Mätas (10) | Poolfinaalid |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.