Remove ads
Eesti mehaanikateadlane, akadeemik From Wikipedia, the free encyclopedia
Jüri Engelbrecht (sündinud 1. augustil 1939) on eesti mehaanikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990), Eesti Teaduste Akadeemia president aastatel 1994‒2004.
Lõpetas 1957. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1962. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri diplomiga, läbis samas aspirantuuri ning kaitses 1968. aastal tehnikakandidaadi väitekirja mehaanika alal. 1982. aastal kaitses ta Ukraina Teaduste Akadeemia Mehaanika Instituudi juures füüsika-matemaatikadoktori kraadi pideva keskkonna mehaanika alal ning 1984. aastal sai professori kutse.
Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateedrisse asus Jüri Engelbrecht tööle juba õpingute ajal ning ülikooli lõpetamisel jätkus tema tegevus pärast suunamise tõttu eemaloldud aastat sama kateedri juures kuni 1968. aastani. Pärast järeldoktori aastat Tšehhi Tehnikaülikoolis Prahas asus ta tööle Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis, kus on töötanud kokku üle poole sajandi ning kus valmis ka tema doktoritöö lainelevi teooriast.[1] Küberneetika instituudis on Jüri Engelbrecht töötanud vanemteaduri (1969‒1986), osakonnajuhataja (1986‒1989, 1994‒2014), teadusdirektori (1989‒1994), mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuse juhatajana (1999‒2015) ning juhtivteadurina (2005‒2016).[2] Aastast 2016 jätkab ta samas konsultandina. 2017. aastast on Jüri Engelbrecht Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.[2]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jüri Engelbrecht 1990. aastal ning ta kuulub informaatika ja tehnikateaduste osakonda. Aastatel 1994‒2004 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia president, 2004‒2014 asepresident ning 2014‒2019 kuulus vabaliikmena juhatuse koosseisu. Oli Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu esimees (2011‒2015). 2020. aastast töötab ta akadeemia välissuhete nõunikuna. Ta on akadeemia kirjastusnõukogu liige.
Jüri Engelbrechti teadustöö põhisuunad on olnud matemaatiline füüsika ja teoreetiline mehaanika: mittelineaarne lainelevi ja dünaamika, komplekssüsteemide omapära keerukuse ja lihtsuse sümbioosis, sh südamerütmi dünaamika modelleerimine. 1999. aastal loodi tema initsiatiivil Mittelineaarsete Protsesside Analüüsi Keskus (Eesti teaduse tippkeskus 2002–2007), mille juhataja ta oli kuni 2015. aastani.
Teadusuuringute kõrvalt on Jüri Engelbrecht olnud aastatel 1984–2016 (vaheaegadega) Tallinna Tehnikaülikooli professor. Ta on lugenud matemaatika ja teoreetilise mehaanika põhikursust, mittelineaarse mehaanika ning matemaatilise modelleerimise erikursusi, juhendanud kraadiõppureid ning juhtinud rakendusmehaanika õppetooli. Ta on töötanud paljudes Euroopa ülikoolides (Praha, Newcastle, Surrey, Cambridge, Pariis, Aachen, Torino, Messina, Duisburg-Essen, Budapest jt). Tema juhendamisel on kaitstud 10 doktori- ja 8 magistritööd.
Tema sulest on ilmunud üle 300 artikli, neist üle 200 eelretsenseeritavates teadusajakirjades, ta on paljude monograafiate ja õpikute autor. Hulk Jüri Engelbrechti kirjutisi on ilmunud ka populaarteaduslikes väljaannetes: rida artikleid ajakirjas Horisont: rubriik fraktalitest ja Rein Veskimäe intervjuud, mitmed esseed ja reisikirjad kultuurilehes Sirp, koostöös Tiit Kändleriga artiklid Päevalehes, esseed ajakirjas Akadeemia, mitmed artiklid, saatesõnad, arvamused polulaarteaduslikesse raamatutesse.
Monograafiad
Toimetanud
Õpikud
Esseed
Teadusajalugu
Jüri Engelbrecht on edendanud Eesti teadust ja koostööd teiste riikidega nii Euroopas kui maailmas. Tema algatas kvaliteedipõhise uuringute rahastamine Eestis, tippkeskuste programmi, nõustas haridus- ja teadusministeeriumi jne. Ta on üks strateegiate “Teadmistepõhine Eesti 2002‒2006” ja “Teadmistepõhine Eesti 2007‒2013” autoritest. Jüri Engelbrecht on olnud Euroopa teadusfondi (ESF) nõukogu liige (1998‒2011), Euroopa Liidu teadusvolinikku nõustava kogu (EURAB) liige (2004‒2007), rahvusvahelise teadusorganisatsioonide liidu (ISCU) peaassamblee liige (1995‒2004), majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ekspert jne. 1995. aastal alustas ta tegevust Euroopa teaduste akadeemiate föderatsioonis (ALLEA), olles väikeriikide teadusuuringute töögrupi, hiljem teadusuuringute koostöö töögrupi juht ning oli 2006‒2011 selle president.[1]
Teaduskompetentsi Nõukogu esimehena (1997–2003) on akadeemik Engelbrecht toonud tänasesse Eesti teadusse ja suhtlemisse teadlaste vahel sellise termini nagu excellence in research – teadust tehtagu tasemel, mis on konkurentsivõimeline igas maailma punktis.[3] Aastatel 1995–2011 oli ta Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu (alates 2006 Presidendi mõttekoja) liige, olnud Avatud Eesti Fondi Nõukogu liige, välisministri ELi komisjoni liige jne.
Ta on Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige ja on kuulunud TEA entsüklopeedia akadeemilisse kolleegiumi.
Keerukuse ja lihtsuse sümbioos köidab Jüri Engelbrechti ka väljaspool teadusruumi, tema huvide sfääri kuuluvad filosoofia, muusika, keeled jpm. Kooliajast on külge jäänud sporditegemine, eriti suusatamine ja jooksmine.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.