Jõhvi kirik

Jõhvi kirik
Üldandmed
Asukoht	Jõhvi
Ehituse lõpp	arvatavasti 14. sajandi keskpaigas
Aadress	Rakvere tänav 6, Jõhvi, Jõhvi vald, Ida-Virumaa
Koordinaadid	59° 21′ 34,3″ N, 27° 24′ 38,8″ E

Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis. See on pühitsetud peaingel Miikaelile. Kirikus tegutseb EELK Jõhvi Mihkli kogudus.

Quick Facts Üldandmed, Asukoht ...

Close

Ajalugu

Kihelkonnakirikute rajamisest Põhja-Eestis on tänu Paul Johansenile ülevaade, Taani hindamisraamatus on kiriklike keskuste kujunemislugu antud lausa aastase täpsusega. Kirikute rajajaks ja patrooniks peab Johansen enamikul juhtudest maaisandat, st Taani kuningat. Mõnikord aga siiski võis olla patrooniks ka vasalliperekond (Viru-Nigula, Kadrina, Lüganuse ja Jõhvi kirik)^[1]. Jõhvi (saksa keeles Jewe) Mihkli kirikut, mis asus Taubede suguvõsa maadel, on esmamainitud seoses venelaste rüüsteretkedega 1364. aastal, seega rajati see arvatavasti 14. sajandi keskpaigas. Vana saaga jutustab et kiriku asemele pidi ehitatama loss aga kui ehitaja vihahoos oma Taubede suguvõsa Edise lossis eluneva venna haamriga surnuks loonud, siis püstitanud ta oma siira kahetsuse tunnuseks lossi asemele kiriku Pattu kahetsenud venna hauda näidatakse kiriku ukse ees horisontaalselt maa sees lamava kiviristi all^[2]. Kirik oli ehitatud kindluskirikuna ja ümbritsetud vallikraaviga.^[3]

Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed 35,15×13,85 m, pindala 485 m²).

Algselt oli see võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille kitsad aknad paiknesid kindlusarhitektuurile iseloomulikult kõrgel ja hoonel oli vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs. 16. sajandi esimesel poolel ehitati kirik põhjalikult ümber tulirelvadele, läänefassaadi keskele ehitati veidi eenduv sale 8-korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga pikihooneks ning juurde ehitati püssirohukelder.

Jõhvi Mihkli kiriku sisustusest on väärtuslikemad 17. sajandi hõbedane armulauakarikas, aastast 1641 kroonlühter, mille annetajaks Narva raehärra ja Voka mõisa omanik Johann Fock^[4], 1728. aastal Johann Rabe valmistatud barokk-kantsel ja võidukaare grupp.

Kirik on mitmel korral sõdades kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal kui Põhjasõja ajal 1703. aastal. Peale seda sai kirik endale barokse tornikiivri (paigaldati 1728. aastal). Praegune uusgooti kiivrikuju pärineb 1875. aastast (hävis Jõhvi linna tulekahjus 3.augustil 1943. aastal ja taastati 1984. aastal).

Aastal 1957 valmis vendade Kriisade poolt Jõhvi kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 25 registriga.

2009. aastast on kirikus 470-kilogrammine pronksist kirikukell.^[5]