From Wikipedia, the free encyclopedia
Instrumentaalmaandumissüsteem (inglise keeles instrument landing system, akronüüm ILS) on lennuväljal paiknev raadiosidesüsteem, mille eesmärk on luua ja hoida vastastikust raadiosidet lennuväljale maanduva õhusõidukiga tingimustes, kus maandumisrada ei ole ilmastikutingimuste tõttu turvalist maandumist tagaval viisil nähtav, ja võimaldada piloodil maandada õhusõiduk sihtmaandumisrajale võimalikult turvaliselt.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2022) |
Instrumentaalmaandumissüsteemis on kolm põhikomponenti. Need on kursimajakas (ingl localiser), glissaadimajakas (ingl glide slope) ja markermajakas (ingl marker beacon).[1]
Kursimajakas annab informatsiooni horisontaalseks lähenemiseks lennurajale. See edastab kaks kattuvat õhupallikujulist signaali, üks paremale poole ning teine vasakule poole lennuraja keskpunktist. Kursimajakas annab piloodile teada, kas lennuk kaldub kõrvale lennurajast või mitte.[1] Kui lennuk on lennurajast vasakul, siis saab vastuvõtja lennukis 90 Hz-st signaali ning sellega kuvatakse näidikul, et lennuk asub rajast vasakul ja on vaja teha parandusi. Vastupidi, kui lennuk on rajast paremal, siis saab vastuvõtja 150 Hz signaali ja kuvatakse, et on vaja rohkem vasakule minna. Kui kabiinis ekraanil on joon keskel, siis on lennuk õige kursi peal. Kursimajakas töötab sagedustel 108.10–111.95 MHz (ehk väga kõrgetel sagedustel – ingl Very High Frequency või VHF) ja ainult paaritutel kümnendarvudel. Ehk kursimajaks töötab 108.10 MHz, aga näiteks 108.20 MHz sagedusel ei tööta.[2]
Glissaadimajakas töötab sarnaselt kursimajakaga, aga selle eesmärk on vertikaalseks lähenemiseks lennurajale. Sellel on kaks kattuvat signaali, üks madalamal, kui maandumiseks ette nähtud, ja teine kõrgemal.[1] Glissaadimajakas paigutatakse 300 meetri kaugusele enne lennuraja algust. Ülemine signaal on 90 Hz ja alumine 150 Hz. Kui lennuk on liiga kõrgel, et täpselt maanduda lennukiga lennuraja algusse, siis vastuvõtja saab lennukis 90 Hz signaali. Tüüpiline maandumisnurk on 3 kraadi lennurajast, aga see nurk võib varieeruda vastavalt lennuväljale ja maastikule. Glissaadimajakas töötab sagedustel 329.15–335 MHz (ehk ülikõrgetel sagedustel – ingl Ultra High Frequency või UHF), sest siis on signaal väga täpne. Horisontaalteljes on glissaadimajakas 8 kraadi mõlemale poole lennurada ja ulatub kümne meremiili kaugusele.[2]
Markermajakas määrab ära lennuki kauguse lennuvälja radadest. Piloot saab lennukis nii visuaalsed kui ka helilised märguanded sellest, kui kaugel asub ta lennurajast. Lennuradadel on kuni kolm markermajakat[3]:
Kui lennuk lendab üle välimise markeri, siis lennukis vilgub sinine tuluke. Keskmise markeri juures vilgub merevaigukollane tuluke. Sisemise markeri juures vilgub valge tuluke. Sisemisi markermajakaid ei kasutata enam tänapäeval väga palju, kuna puudub vajadus.[3] Markermajakad kasutavad 75 MHz (ehk väga kõrget sagedust – ingl Very High Frequency või VHF) signaali vertikaalselt üles[2].
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
