Iljušin Il-76 (vene keeles Ильюшин Ил-76, NATO koodnimega Candid) on Nõukogude Liidus Iljušini konstrueerimisbüroo loodud nelja turboventilaatormootoriga ülatiivaline sõjaväe transpordilennuk, esmalend 25. märts 1971.
.jpg) | |
| Tüüp | transpordilennuk |
|---|---|
| Tootja | Iljušin |
| Riik | Nõukogude Liit |
| Toodanguarv | 960 (kõik kokku) |
| Meeskond | 5 |
| Pikkus | 46,59 m |
| Tiivaulatus | 50,5 m |
| Tiivapindala | 300 m² |
| Tühimass | 92 500 kg |
| Maksimaalne stardimass | 195 000 kg |
| Mootor | Aviadvigatel PS-90×4 |
| Reisikiirus | 780 km/h |
| Lennulagi | 13 000 m |
| Lennukaugus | 4000 km (max lastiga) |
Il-76 lennukitel olid Solovjov D-30KP mootorid, igal mootoril tõmme 118 kN, suurim kasulik last 43 tonni,
IL-76 on kasutuses nii Venemaa tsiviillennunduses Aeroflotis kui ka sõjaväes (Il-76 Candid-B). IL-76, mida NSVL lennukitööstuse ministeeriumi käskkirja alusel asuti looma 1966. aastal, on 1963. aastal esmalennu teinud Lockheed C-141 Starlifter analoog. Ameerika Ühendriikide õhuväe C-141-le, mida nüüd asendab McDonnel Douglas/Boeing C-17 Globemaster III, võis paigaldada maksimaalselt 42 tonnise lasti.
2012. aastal moderniseeritud Il-76 lennukid said võimsamad mootorid, igal mootoril tõmme 142 kN, kasulik last suurenes 60 tonnini. Lastimiseks kasutatakse tagumist rampi, millega on võimalik tõsta kuni 30 000 kg koormat, abiks on ka 2 lastiruumi lakke paigaldatud vintsi.
.jpg)
Enamikul lennuväe lennukitest Il-76 on kaks 23 mm automaatkahurit lennuki sabaosas. Lennukisse saab mahutada 140 reisijat või 125 langevarjurit.
.jpg)
Kasutajaid
Mudelid
- Berijev A-50[2][3]
- Berijev A-100
- Xi'an Y-20 ja KJ-2000, Hiina
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
