Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit ehk IFLA (International Federation of Library Associations and Institutions) on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. See on üleilmne infoteaduse ja raamatukogunduse informatsiooni vahendaja, mille iga-aastasel konverentsil saavad selle eriala spetsialistid kogemusi jagada. IFLA eesmärk on edendada rahvusvahelist teadus- ja koostööd kõigis raamatukogude tegevusi hõlmavates valdkondades. Aastateks 2013–2015 on IFLA president soome päritolu Sinikka Sipilä[1].
IFLA väga oluline partner on UNESCO. Paljud IFLA komisjonides koostatud manifestid on UNESCO-s tunnustatud.[2] IFLA kuulub Rahvusvahelisse Sinise Kilbi Komiteesse (International Committee of the Blue Shield), mille eesmärk on kaitsta sõja või loodusõnnetuse tõttu ohustatud kultuuripärandit.
IFLA asutati Šotimaal Edinburghis 1927. aastal. Asutamise resolutsiooni allkirjastasid 14-e Euroopa riigi ja Ameerika Ühendriikide raamatukoguühingute esindajad Ühendkuningriigi raamatukoguliidu CILIP 50. aastapäeval. IFLA esimeseks presidendiks valiti Rootsi Rahvusraamatukogu peadirektor Isak Collijn. Liidu põhikiri võeti vastu Roomas 1929. aastal raamatukogunduse ja bibliograafia kongressil.[3]
1930. aastatel liitusid esimesed ühingud väljastpoolt Euroopat ja Ameerika Ühendriike, nende seas Hiinast, Indiast, Jaapanist, Mehhikost ja Filipiinidelt. 1958. aastaks oli liikmeks astunud 42 riigi 64 ühingut. 1962. aastal loodi alaline sekretariaat ja 1970. aastaks oli liikmeid 250 kokku 52 riigist. 1971. aastast tegutseb sekretariaat Haagis. 1974. aastaks oli liikmeid juba 600 kokku 100 riigist.[3]
1976. aastast hakati lisaks raamatukoguühingutele võtma liikmeteks ka raamatukogundusega seotud institutsioone, sh raamatukogusid, raamatukogunduse õppeasutusi ja bibliograafiaasutusi. Samal aastal lisati liidu nimesse sõna institutsioon. Pärast seda on liikmeks astumise aluseid veelgi laiendatud, hõlmates ka näiteks eraisikuid.[3]
Nüüdseks on IFLA-s üle 1 600 liikme umbes 150 riigist. Liidu peakontor asub Haagis Hollandi Rahvusraamatukogus.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on IFLA liige aastast 1928 ja uuesti aastast 1989.[4] Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo on IFLA rahvusraamatukogude sektsiooni alalise komitee liige.[5]
IFLA eesmärk on:
- esindada raamatukogundust rahvusvahelisel tasandil;
- edendada raamatukogutöötajate väljaõpet;
- arendada, säilitada ja edendada raamatukoguteenuste põhisuundi.
Autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komitee (CLM)
Autoriõiguse ja intellektuaalse omandi seadused ning nendega seotud teemad on olnud juba pikemat aega raamatukogunduses olulised.[6] Vabatahtlike juhitav autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komisjon (CLM) loodi selleks, et nõustada ja esindada IFLA-t rahvusvahelise autoriõiguse seaduse teemadel. CLM koostab juriidilisi ülevaateid ja esindab IFLA-t Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) koosolekutel.[7] CLM-i tegevused Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis:
- autoriõiguse piirangud ja erandid raamatukogudele ja arhiividele;
- autoriõiguse piirangud ja erandid nägemispuudega inimestele;
- suhtlus organisatsiooni sekretariaadiga jne.[8]
Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabaduse komitee (FAIFE)
Informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabaduse komitee tegevus on IFLA-s väga olulisel kohal.[9] Komitee tegeleb intellektuaalse vabaduse seisu hindamisega üleilmses raamatukogunduse kogukonnas, toetab IFLA koostööd teiste rahvusvaheliste inimõigustega tegelevate organisatsioonidega ja sellealase poliitika väljatöötamist ning reageerib rikkumistele, mis on seotud informatsioonile vaba juurdepääsu ja sõnavabadusega.[10] FAIFE tegeleb rahvusvaheliselt intellektuaalset vabadust hõlmava valdkonna koordineerimise ja nõustamisega, andes välja aastaaruandeid, suuniseid, manifeste, eriaruandeid ja teadaandeid.[11]
FAIFE eesmärk on:
- tõsta ühiskonna teadlikkust raamatukogude ja sõnavabaduse vahelistest seostest;
- koguda ja levitada väljaandeid ning õhutada nii raamatukogudesisest kui ka -välist arutelu;
- olla raamatukogude ja raamatukogunduse ning sõnavabaduse teabekeskus.[12]
Säilitamise ja konserveerimise programm (PAC)
Säilitamise ja konserveerimise programm loodi 1984. aastal ja see keskendub üleilmse raamatukogu- ja arhiivimaterjali säilitamisele mis tahes kujul.[13] Erinevalt teistest IFLA programmidest ei juhita PAC-i tsentraliseeritult, vaid tegevusi hallatakse piirkondlikes keskustes.
PAC-i eesmärk on kindlustada, et nii avaldatud kui ka avaldamata raamatukogu- ja arhiivimaterjalid oleksid säilitatud, tagades neile juurdepääs. Programm juhindub sellest, et:
- säilitamine on teaduse ja kultuuri püsivuse ja arengu põhialus;
- lähtepunkt on rahvusvaheline koostöö;
- iga riik peab ise vastutama oma väljaannete säilitamise eest.[13]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
