I-16

I-16 oli Nõukogude Liidu esimene seeriatootmises olnud vabaltkandva alltiivaga, sissetõmmatava telikuga monoplaan hävituslennuk.

Selle peakonstruktor oli Nikolai Polikarpov. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest vineerkate oli kokku liimitud nii, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks I-5 seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsama mootori, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal.

1940. aastani ehitati 9450 I-16, mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV Liit teise maamasõja algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. Lennuki tähistuses olev I tulenes vene keelest 'Istrebitel (истребитель – hävitaja). Seda tüüpi lennukiga lendas ka Jossif Stalini poeg Vassili Stalin.